Miks mitukümmend aastat kodutute külas elanud mees varjupaika ei lähe? Sest ei taha. (14)

Aet Rebane
, ajakirjanik
Copy
Aleksandr Mitrjagin on oma kodu võimaluste piires kaunistanud, näiteks katust püsti hoidvat posti kaunistab kard, uksel on jõulupärg.
Aleksandr Mitrjagin on oma kodu võimaluste piires kaunistanud, näiteks katust püsti hoidvat posti kaunistab kard, uksel on jõulupärg. Foto: Sille Annuk

Tartust kümmekonna kilomeetri kaugusele jääva Aardlapalu prügila juurest viib rada kodutute külla. «Äkki ongi retsidivistid? Kui meiega midagi juhtuma peaks, leiavad toimetuse omad meid vähemalt auto GPSi järgi üles. Noh, kui nad pilte hakkavad tahtma ja ma pole midagi üles laadinud,» ütleb fotograaf Sille Annuk.

Turtsume naerda ja asume pisut ärevana teele, pole ju teada, kes ja mis meid seal ees ootab. Koerakrõbinad on igatahes igaks juhuks kaasas: kui mõne aasta eest sinna esimest korda sattusin, jooksis prügihunnikute vahelt välja suur lõrisev must koer. Nuusutas, läks oma teed, midagi ei juhtunud.

Aardlapalu prügila külje all oleva külakese «väravast» edasi astudes näeb, mida kõike on inimesed prügilast kokku vedanud.
Aardlapalu prügila külje all oleva külakese «väravast» edasi astudes näeb, mida kõike on inimesed prügilast kokku vedanud. Foto: Sille Annuk
Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles