iDeal kampaania

Vahur Kollom: Suur Vend jälgib

Vahur Kollom

FOTO: Sille Annuk

Igaühel on õigus privaatsusele ja oma isikuandmete kaitsele. Elame digitaliseeruvas maailmas, kus andmekaitse on järjest tähtsam. Kui palju infot ja mis eesmärkidel meie kohta tegelikult kogutakse? Kuidas seda infot säilitatakse? Õigustatud on küsimus: millistel õiguslikel alustel neid toiminguid tehakse? Kas oleme andnud nõusoleku oma isikuandmeid töödelda? Isikuandmete kaitse määrus annab vastused, kuidas peavad asutused andmeid töötlema. Euroopa Liidus võeti asjakohane määrus (GDPR) vastu 2016. aastal, aga kui palju inimesed sellest teavad?

Hotelli vastuvõtus sõlmite ettevõttega lepingu ja selleks on vaja isikuandmeid. Kas olete mõelnud, milleks? Tegelikult peab hotelli esindaja teile ka privaatsuspoliitikat tutvustama, selgitama, kuidas nad teie isikuandmeid töötlevad. Või võtame netilehekülgede «küpsised», mis nõuavad teie nõusolekut. Kas teadsite, et ei tohi takistada teie tegevust lehekülgedel, kui te nõusolekut ei anna? Internetis on käib suur reklaamiäri ja kiputakse tegema mööndusi isikuandmete kaitses.

Seadus kohustab sideteenuse osutajaid ühe aasta ulatuses säilitama kõigi kasutajate sideandmeid. Eesti on elektroonilise side andmete kogumisel läinud raskete kuritegudega võitlemisest kaugemale ja kogub andmeid massiliselt ka teiste rikkumiste tõendamiseks. Neid andmeid kasutatakse Eestis näiteks väärtegude menetlemisel, maksudega seotud süüteomenetluses ja tavaliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamiseks. Kas pole mitte hirmuäratav?

Riik otsib järjest rohkem võimalusi, kuidas ronida meie ellu.

Euroopa Kohtu endine kohtunik Uno Lõhmus on öelnud: «Eesti seadusandja pole kehtetuks tunnistatud direktiivi alusel vastuvõetud seadusesätetes muudatusi teinud. Seega saab tänase päeva seisuga öelda, et Eesti õigus ei vasta neile põhimõtetele, mille sõnastas Euroopa Kohus.»

Advokaadibüroo Sorainen jurist Kätlin Sehver ja Tartu ülikooli Euroopa õiguse dotsent ja vandeadvokaat Carri Ginter on juhtinud tähelepanu, et elektroonilise side seadus on vastuolus Euroopa Kohtu otsusega, mille kohaselt andmete lauskogumine rikub inimeste põhiõigusi.

Eesti riigis on digitaalsete andmete kogumine suuremahuline. Valitseb oht, et kõik ideed, mida nendega peale hakata, ei ole alati õiguslikust aspektist piisavalt läbi kaalutud. Riik otsib järjest rohkem võimalusi, kuidas ronida meie ellu.

Näiteks maksu- ja tolliameti, tööinspektsiooni ja politsei kava panna igale suuremale ehitusplatsile kohustus registreerida kõigil platsil käijate nimed ja tööl viibimise aeg ning saata see riiklikku andmebaasi, on kõige ehedam näide, kus pakutud lahendus võib minna isikuandmete kaitse määrusega vastuollu. Kas järgmiseks peavad kõik tööandjad saatma oma töötajate liikumise riiklikku andmebaasi? Sellises mahus isikuandmete kogumine on lausa muljetavaldav. Kirjanik George Orwelli märgitud Suur Vend toimetab Eestis ikka täie hooga.

Riigikogul on aeg parandada tehtud vead ja muuta seadusi ning lõpetada inimeste järel nuhkimine.

Tagasi üles