Tartu abilinnapea taandumisotsusele eelnenud jõhkra ähvarduse uurimiseks alustati kriminaaluurimist (17)
8. november 2019, 16:22
- Uurimise paragrahv puudutab tapmise või tervisekahjustusega ähvardamist.
- Tartu linnapea: «Selline asi on ennekuulmatu»
- KE esimees ja peaminister Jüri Ratas sai juhtunust teada eile.
- Väidetav ähvardus: «Kui sa kohast ei loobu, leiad oma lapse kirstust.»
Politsei alustas Tartu keskerakondlasest abilinnapea Monica Ranna avalduse alusel uurimist paragrahvi järgi, mis käsitleb tapmise või tervisekahjustusega ähvardamist. Ranna väitel sai ta ähvardava telefonikõne ühelt erakonnakaaslaselt eile hommikul ja selle eesmärk oli teda kallutada ametist tagasi astuma.
TV3 Seitsmeste uudiste edastatud info järgi ütles ähvardaja, et kui Rand oma kohast ei loobu, leiab ta oma lapse kirstust.
Monica Rand oli teisipäeval ehk kaks päeva varem andnud oma erakonna Tartu piirkonna juhile Jaan Tootsile teada, et on valmis abilinnapea ametist lahkuma küll, aga 17. oktoobril 2021, mil toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised.
«Vastab tõele, et käisin täna hommikul politseis ütlusi andmas, kuid rohkem ma menetluse huvides kommenteerida ei saa. Selline oli kokkulepe politseiga,» ütles Rand. Ta keeldus avaldamast, kuidas täpselt ähvardus kõlas, kas see oli tehtud tema suunas või mõne tema pereliikme suhtes.
«Minu varasemad töökohad nii politseis kui munitsipaalpolitseis on olnud sellised, kus olen puutunud kokku erinevate inimestega rängimatest kurjategijatest väikeste pisivaraste ja laimajateni, olen saanud hea praktika ega võta igat lauset ülitundlikult. Aga eilne kõne pani mind rääkima endiste kolleegidega politseist ja küsima nende arvamust. Seetõttu ka avalduse tegin,» rääkis Rand. «Tunnetan, et väljaütlemisel oli tugev surve sellele, et ma oma otsust muudaksin.»
Tuttav erakonnakaaslane
Abilinnapea möönis, et ähvardaja ei olnud talle võõras ja kuulub Keskerakonda. Samas polevat see inimene viibinud neljapäeva õhtul nõupidamisel, kus erakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas püüdis Tartu võimutülile lahendust leida ning mis päädis sõnumiga, et Rand lahkub ametist juba järgmise aasta algul.
Kas ähvarduseta oleks eilne otsus olnud teistsugune? «Ma arvan küll,» sõnas Rand. «Minu plaan oli, et ma ei kirjuta lahkumisavaldust. Nagu on öelnud ka poliitikud ja tavainimesed Tartust, siis ka minu arvamus oli, et kui volikogu on ametisse nimetanud, siis volikogu ka ametist tagasi kutsub. Jah, erakonna piirkonna juhatusel on õigus teha muudatusi, kuid olen jätkuvalt seisukohal, et piirkonna juhatus peab sellist otsust tehes suutma selle ka ära põhjendada. See ei saa olla isikliku solvumise, viha või kättemaksu põhjal tehtud. Antud juhul on aga tegemist mõlemapoolse usalduse kaotusega.»
Rannal on kahtlus, et ähvardus polnud ühe inimese soolo. «On minu isiklik arvamus, et see inimene ei tegutsenud üksinda. Aga oma kahtlusi ei saa ma avada,» jätkas ta.
Küsimusele, ka ta tunneb käesolevas juhtumis partei piirkonna esimee Jaan Tootsi osalust, vastas Rand, et ei saa seda kommenteerida.
Jaan Toots: mina ei tea ähvarduse sisu
Jaan Toots ütles Tartu Postimehele lühidalt, et tema ei tea ähvarduse sisust ega ka politseile tehtud avalduse sisust midagi.
Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond) ütles, et abilinnapea Monica Rand on teda teavitanud, et pöördus ähvarduse pärast politseisse.
«Selline asi on ennekuulmatu ja ma loodan, et õiguskaitseorganid teevad oma tööd täie tõsidusega,» lausus Klaas. «Kindlasti tuleb sellest rääkida koalitsioonipartneriga, aga ma ei saa praegu panna võrdusmärki selle ähvarduse ja Keskerakonna vahele, sest asjaolud on väljaselgitamisel. Ma kindlasti räägin sellest Keskerakonna Tartu piirkonna esimehega. Sellise ähvardamise mõistan ühemõtteliselt hukka.»
Linnavolikogu esimees Aadu Must ütles, et tema on väidetavast ähvardusest vapustatud. «Keegi ajakirjanikest küsis, kas ma peale üheksakümnendaid olen midagi sellist kuulnud. Vabandust, ei ole. Kuid ka üheksakümnendatel Tartu ruumi midagi sellist siiski ei mahtunud,» ütles Must. «See on teine kultuuriruum, kui mõned fanaatiliselt arvavad, et nad tahavad midagi läbi viia ja siis kõik meetodid on lubatud. Ent seda on ka Eesti poliitikas juhtunud, kus mõned arvavad, et hea asja nimel võib ka halbu meetodeid kasutada. Arvan, et need on tugevalt ühe eelmise ühiskonna mentaliteediga inimesed.»
Peaminister teab
Must lisas, et esimene reageering seda laadi juhtumites on kõigil emotsionaalne, aga tuleb koguda faktid kokku ja kui politseijuurdlus annab tulemuse, on asi veel selgem: «Erakond ei tohi selliseid inimesi oma ridades hoida, see määrib kogu erakonna nägu.»
Linnapea Klaas lisas, et tal oli ähvardusest juttu ka eileõhtusel kohtumisel Jüri Ratasega. «Ma ütlesin, et Monica Rand on mind sellest informeerinud ja me mõlemad tõdesime, et selline informatsioon on äärmiselt häiriv ja selline tegu tuleb üheselt hukka mõista,» nentis ta.
Tartus paar aastakümmet linnasekretärina töötanud Jüri Mölder ütles, et tema ei tea, et midagi niisugust oleks varem ette tulnud. «Kui rääkida linnavalitsuse teenistujatest, siis ähvardamine on lubamatu tegu ja kui see on aset leidnud, on asjakohane, et sellele antakse vastavas menetluses hinnang,» ütles Mölder. «Seda, et meile on aeg-ajalt mõned vaimsete probleemidega kodanikud kirjutanud ning muu hulgas on kõlanud tapmisähvardused, on ikka ette tulnud. Sellele on vastavalt sotsiaalhoolekande või muus liinis reageeritud, aga et poliitiliselt oleks ähvardatud, seda varasemast ei tea.»
Kauri Sinkevicius, prokuratuuri pressinõunik
Neljapäeval esitas Tartu abilinnapea Monica Rand politseile kuriteoavalduse, mille järgi on teda ähvardatud. Politsei alustas asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust. Kuriteos kahtlustatavana ei ole kedagi üle kuulatud ja kriminaalmenetlus käib ähvardamist käsitleva paragrahvi järgi.
Ähvardamise kuriteokoosseis eeldab, et kedagi on ähvardatud tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või vara rikkumise või hävitamisega ja on alust karta ähvarduse täideviimist.
Kui ähvardamine tõendamist leiab, siis saab kohus süüdlast karistada rahalise karistuse või kuni ühe aasta pikkuse vangistusega.
Kui inimesel on mõne ähvarduse tõttu hirm enda või oma lähedase elu, tervise või vara pärast, siis tuleb kindlasti selle informatsiooniga politsei poole pöörduda. Politsei saab seejärel teha kõik vajaliku selleks, et selgitada välja, kas ähvardusel on tõsi taga, ehk kas selle toimepanemist on alust karta või mitte.