Tartu meenutab 1944. aasta suurpõgenemist mälestusteenistusega Jaani kirikus

Tartu Postimees
Copy
Festival toimub kahel päeval Tartu Jaani kirikus.
Festival toimub kahel päeval Tartu Jaani kirikus. Foto: Kristjan Teedema

Neljapäeval, 19. septembril kell 18 meenutatakse Tartu Jaani kirikus oikumeenilise mälestusjumalateenistusega 1944. aasta suurpõgenemisel Eestist ja Tartust lahkunuid.

Oikumeenilise jumalateenistusega mälestatakse kõiki neid, kes olid sunnitud oma kodust ja perest lahkuma ning võtsid ette elu muutva põgenemise.

Tartu linnapea Urmas Klaas tõdes, et suurpõgenemine viis siit tuhandeid tartlasi ja nende peresid.

«Sõja eest põgeneti lootuses, et sõda lõpeb ja peagi saab koju naasta. Paraku tuli neil tuhandeil alustada oma kodu ja elu ehitamist nullist, võõrsil ja võõraste keskel. Sellel aastapäeval mõtleme kõigile neile, kes selle raske ja ohtliku tee ette võtsid ja uut elu alustasid, aga ka neile, kes sõja eest põgenedes elu kaotasid,» ütles Klaas.

Jaani kiriku juurde saab müürile süüdata küünla oma lähedaste ja pereliikmete mälestuseks.

Kell 18 algaval oikumeenilisel jumalateenistusel teenivad Tartu kirikute ja konfessioonide õpetajad, jutluse peab EELK Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets, kontserdiosas mängib organist Anna Humal rahvuslike viiside orelitöötlusi ning väikese meenutuse 1944. aasta põgenemisest teeb literaat Enn Lillemets.

Jumalateenistusele on oodatud kõik, kes soovivad meenutada 1944. aasta suurpõgenemisel siit lahkunuid ja mälestada võõrsil elanud ja elu jätnud kaasmaalasi ja lähedasi.

Tartu raekoja tornis mängib kellamäng kell 18 «Hoia, Jumal, Eestit!» viisi.

Käesoleval aastal möödub 75 aastat sellest kurvast tähtpäevast, kui Eestist lahkus esimese okupatsiooniaasta õuduste kordumise hirmus ligi 80 000 inimest. Siiani on teadmata, kui paljud sellel traagilisel teekonnal hukkusid. Seda sündmust pole siiani Eestis ametliku tähtpäevana tähistatud.

Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (1954. aastal USAs asutatud väliseestlaste organisatsioon, mis ühendab eesti kogukondi välismaal) võttis 2018. aasta täiskogu istungil Tallinnas riigikogu hoones vastu resolutsiooni taotleda 19. septembri lisamist Eesti riiklikusse kalendrisse 1944. aasta suurpõgenemise mälestuspäevana.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles