Vald müüb mõisa koos eakatega (1)
/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
16. august 2019, 07:38
/nginx/o/2019/08/15/12468808t1h222b.jpg)
Põltsamaa vallavalitsus andis teada, et asub sügisel müüma Lustivere mõisat, kus 2000. aastast tegutseb hooldekodu.
Huvitav detail müügi juures on see, et uus omanik saab küll mõisa võtmed pärast ostu kätte, kuid peab lubama sealsetel asukatel elada sees seni, kuni eakate hooldekodu tarvis valmivad Põltsamaal uued majad.
Mõisa müümine ei olnud vallale eesmärk omaette. Nimelt vajavad mõisas asuvad hooldekodu ruumid kõvasti uuendamist ning tervisekaitseamet on selleks isegi vastava ettekirjutuse teinud. Teisalt ei saa mõisas nõutud renoveerimistöid teha, sest see kuulub muinsuskaitse alla, mis seab remonditöödele omakorda piirangud. Näiteks pole sinna võimalik rajada tervisekaitseameti nõutud lifti. Ka on mõisa ülalpidamiskulud üsna kopsakad.
Praegu elab Lustivere hooldekodus 55 inimest, kohti on seal kuni 59 eaka inimese mahutamiseks.
Ei vasta nõuetele
Et nokk kinni, saba lahti olukord lõppeks, taotles Põltsamaa vallavalitsus riigilt toetust rajada Põltsamaale uued majad eakate hooldekodu tarvis. Riik rahuldas valla taotluse, kuid selle üks tingimus oli, et vald peab uute majade valmimise järel vana ja energiakuluka hooldekodu uksed sulgema.
«Terviseameti nõuded on aastatega karmimaks muutunud ning praegu ei vasta Lustivere hooldekodu ruumid enam uutele nõuetele,» sõnas Lustivere hooldekodu juht Hille Uus. «See on igati arusaadav ja mõistlik, et vald kavatseb ehitada uued majad.»
Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Kristi Klaos vahendas, et plaanis on Põltsamaale rajada kaks 30-kohalist liginullenergiahoonet. Tööde ligikaudne maksumus on 2,35 miljonit eurot, millest toetus on
1 040 000 eurot ja omaosalus 1 310 000 eurot.
Ühe osa omaosalusest soovibki vald saada Lustivere mõisa müügist. «Hindamisakti kohaselt on mõisa väärtuseks praeguses seisus 280 000 eurot,» selgitas Kristi Klaos. Ülejäänud omaosaluse panustab toetuse saanud valla alluvuses olev sihtasutus Põltsamaa Tervis.
Kolm asukohta
Miks ehitatakse kaks väikest, mitte üks suur hoone? Kristi Klaos selgitas, et ka see oli üks toetuse saamise tingimustest, et uued hooldekodud ei oleks suured ning inimesi oleks võimalik panna nende vajaduste järgi pisikestesse, kuni kümneliikmelistesse üksustesse.
Mõis vajab kindlasti väga humaanset ostjat, kes mõistab, et see on eakatele koduks, kuniks uued majad valmis, sõnas hooldekodu juht Hille Uus.
Praegu on teada, et uued majad ehitatakse Põltsamaa linna, kuid asukohta pole veel välja valitud. «Meil on kaalumisel kolm asukohta, kuid ehitusspetsialistid peavad andma hinnangu, milline neist kõige paremini sobib,» lisas Klaos.
Ta lisas, et toetuse tingimuseks oli, et uued hooned valmiksid hiljemalt 2022. aasta augusti lõpuks, kuid valla spetsialistid loodavad ehituse juba 2021. aasta suveks valmis saada.
11 uut hooldekodu
Praegu elab Lustivere hooldekodus 55 inimest, kohti on seal kuni 59 eaka inimese mahutamiseks. Seega suudaks uued hooldekodu majad võtta vastu sama palju inimesi kui Lustivere mõis.
«Mõis vajab kindlasti väga humaanset ostjat, kes mõistab, et see on eakatele koduks, kuniks uued majad valmis,» sõnas hooldekodu juht.
Tema hinnangul on kasutuses olevat mõisahoonet lihtsam müüa kui aastaid tühjana seisnud hoonet.
«Maja on väga heades kätes nii praegu kui ka edaspidi,» kinnitas ta.
Hooldekodude ehitamist toetab riik kasvuhoonegaaside kvoodikauplemisega saadud tulust. Taotlusi menetles riigi tugiteenuste keskus (RTK). Ühtekokku on plaanis 5,57 miljoni euro toel rajada Eestisse 11 uut liginullenergiahoonet. Lisaks on riik eraldanud 2,26 miljonit eurot olemasolevate hooldekodude rekonstrueerimiseks.
«Meile on oluline, et inimesed saaksid elada väärikalt ja turvaliselt kogu oma elu ja see jätkuks ka siis, kui inimese elukoht on hooldekodus,» ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. «Üldhooldusteenuse kvaliteet on meie jätkuva tähelepanu all. Ministeeriumi jaoks on prioriteetne suund kodus iseseisvat elamist toetavate teenuste arendamine, kuid on ilmselge, et ilma täiendavate investeeringuteta ka institutsionaalsesse hooldusesse ei ole võimalik terviklikult areneda,» lisas Kuuse.