Linn on asunud planeerima Ränilinna piirkonda

Ränilinna linnaosas asuv 23-hektarine planeeringuala on suures osas hoonestamata ja piirneb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tartu-Valga raudteega. Foto: Tartu linnavalitsus

Tartu linnavalitsus algatas kruntide Ringtee 83, Ringtee 89 ja Raudtee 114b ning lähiala detailplaneeringu, mille kohaselt arendatakse piirkond terviklikuks elu- ja ärilinnakuks. 

Ränilinna linnaosas asuv 23-hektarine planeeringuala on suures osas hoonestamata ja piirneb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tartu-Valga raudteega. Naabruses asuvad korter- ja üksikelamud ning ärihooned. 

Abilinnapea Reno Laidre sõnul on tegemist kogu piirkonna tervikliku väljaarendamisega. «Ränilinnast saab hea elukeskkonnaga linnaosa, kus kõik vajalik on käe-jala juures olemas. Kavandatavad tegevused on loogiliseks jätkuks juba valminud ja linna poolt ehitusauhinna saanud Kristalli tänava piirkonna arendusele ning peagi töösse minevale Kvartsi tänava piirkonna arendusele. Tartu linn on ihaldusväärne elukoht paljudele ning heameelt valmistab see, kui inimeste soovid ja ettevõtjate tegevus ühes suunas liiguvad,» rääkis abilinnapea. Ta lisas, et kui planeerimine kulgeb ootuspärases graafikus ja majanduskeskkond soosib investeerimist, siis võiks viie aasta pärast piirkond olla juba oluliselt muutunud. 

Planeeringualale on kavandatud ärihooned ja elamud, spordirajatis, lasteaed, linnaväljak ja haljasalad. Haljasalad kavandatakse põhimõttel, et linnaosas oleks võimalik kujundada omavahel ühendatud puhke- ja sportimisalade rohekoridor. 

Piirkonna arendamiseks tuleb rajada toimiv teedevõrk ning välja ehitada Laseri ja Raudtee tänav nende ristumiseni, Jõhvi-Tartu-Valga maantee ja Aardla tänava ringristmik, mahasõidud Ringteelt ning kogujateed. 

Tartu linna ja kinnistu omanike vahel on sõlmitud avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamise  ning tänavate, koolieelsete lasteasutuste, linnaväljaku ja haljasala maa-ala linnale tasuta üleandmise kokkulepe. 

Eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilist hindamist vaja algatada, kuna olulisi negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ega inimese tervisele pole ette näha.