Kogenematud ratturid tekitavad ohtu nii autojuhtidele kui ka jalakäijatele

Copy
Pildil rattaringluse rattad sõitmas kõnniteel ja jalakäijate alal.
Pildil rattaringluse rattad sõitmas kõnniteel ja jalakäijate alal. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Hiljuti Tartus avatud rattaringlus võimaldab ratta selga istuda ka neil, kes linnaliikluses kunagi rattaga sõitnud pole. Seetõttu peavad varasemast tähelepanelikumad olema nii autojuhid kui ka jalakäijad, kellest nii mõnedki on kogenematute ratturite ohtlikke manöövreid linnapildis tähele pannud.

Tartu autokooli Motohunt sõiduõpetaja Raino Verliin märkas rattaringluse esimestel päevadel väga tihti, kuidas ratastega sõideti kaootiliselt. «Siis oli põnev näha, kuidas kõik autojuhid muutusid järsku väga ettevaatlikuks,» meenutas ta. Peamiselt käituvad tema sõnul ratturid valesti ülekäigurada ületades, samuti pendeldatakse liiga tihti sõidu- ja kõnnitee vahet.

Noored kihutavad, vanad värisevad

Verliini arvates on laenurataste probleemseimad kasutajad üle keskea inimesed, kel ilmselt viimati oli isiklik jalgratas lapsepõlves. «Seda on ju näha, kuidas nad värisevad ratta peal, mõni ei oska korralikult pidurdadagi,» kirjeldas Verliin. Noored on küll uljamad, kuid valitsevad tema hinnangul ratast paremini ja panevad ka ümbrust rohkem tähele.

Mina oskan jah ratta eest ära hüpata, aga väike laps või isegi loom ei oska selliseid asju jälgida, sõnas lapsevanem Helena Kukk.

Aastakümneid Tartus taksojuhina töötanud Erik Rosenthal on samuti viimastel nädalatel märganud ebakindlalt laenuratastega vingerdajaid, ent tema sõnul tekitavad ohtlikke olukordi siiski ka noored. «Rendi- või oma rattaga, noored on alati kippunud olema kartmatud,» ütles Rosenthal. Tema arvates on uljaid sõitjaid nüüd lihtsalt rohkem.

Oma kodutänaval on ta tähele pannud, et eriti ettevaatamatud on noored ratturid autode sisse- ja väljasõidukohtades, kust nad suure hooga mööda sõidavad.

Tartlane Helena Kukk leidis, et osa rattureid ei oska ohutult sõita ka kõnniteel. Nimelt on ta mitmel korral pidanud oma väikse lapse ruttu eest ära napsama, sest rattur lähenes kõnniteel suure kiirusega.

Tegelikult tohib rattur kõnniteel sõita üksnes juhul, kui läheduses pole jalgrattateed või kergliiklusteena märgistatud kõnniteed ning kui sõiduteel sõitmine on raskendatud. Kusjuures kõnniteel sõites ei tohi jalakäijaid ohustada.

Kukk tõi näiteks Rüütli ja Küüni tänava, kus ratturid püüavad jalakäijatest kiiresti mööda põigelda. «Mina oskan jah ratta eest ära hüpata, aga väike laps või isegi loom ei oska selliseid asju jälgida,» sõnas ta.

Sõiduk või jalakäija?

Sõiduõpetaja Verliini arvates ongi peamine probleem see, et ratturid ei tea, kus sõita. Kõige halvem variant on see, kui põigeldakse eri teede vahel: üks hetk võib rattur sõita kõnniteel ning järgmisel hetkel olla teel, kus ta peab järgima sõidukite liikluseeskirju. Teiseks eksivad paljud ratturid ülekäigurajal, arvates, et neil on autode suhtes eesõigus. Tegelikult lubab seadus jalgratturil ülekäigurada ületada sõites, kuid ei anna talle teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust.

Nii Verliin kui ka Kukk leiavad, et rattaringluse algusega peaks kaasnema ratturite koolitus, kus õpetataks ohutult liiklema ning jalakäijate ja autodega arvestama. «Praegu ei tea väga paljud ratturid mitte midagi isegi suuna näitamisest,» tõi Verliin näite.

Roman Meeksa sõnul on teateid ohtlikest liiklejatest tulnud rattaringluse infotelefonile minimaalselt. Ta arvab, et kuigi ratturite koolitamine tuleb alati kasuks, on praegu prioriteet saada rattaringlus toimima ringlusena ning vähendada lõbusõite ja rataste lõhkumist. Nõuandeid, kuidas ohutult liigelda, leiab ka rattaringluse kodulehelt.

Sel aastal on jalgratturi osalusel juhtunud Tartu linnas kuus liiklusõnnetust, kus inimesed kannatada said. Alkoholi oli pruukinud neist kaks: üks märtsikuus õnnetusse sattunud rattur ja üks möödunud pühapäeval kukkunud rattaringluse rattur. Viimastel päevadel ei ole ratturite osalusel tavapärasest rohkem õnnetusi juhtunud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles