Kirjandusmuuseumi suvekool pühendub empaatiale

Suvekool möödunud aastal. Foto: Alar Madisson

Täna ja homme toimub Alatskivi lähistel Liivi muuseumis Eesti kirjandusmuuseumi IX kirjandusteaduse suvekool, mis on sel aastal pühendatud kirjanduse empaatilisele häälele.

Suvekooli ühe korraldaja Külliki Kuuse sõnul toob suvekool sel aastal arutelu keskmesse kirjanduse kui sõnakunsti inimeseks olemist toetava jõu ning keele meele ehk mõtlemise (või kujutlemise) ja keele tiheda seose.

«Arutleme kirjanduse empaatilise jõu üle, otsime empaatia avaldumisvorme ja otstarvet kirjanduses ehk teisisõnu kõike seda, millest tuntakse praegusel internetiajastul inimeseks kasvamisel puudust,» selgitas Kuusk.

Suvekooli teise korraldaja Aija Sakova sõnul on oluline mõelda empaatia vajalikkuse üle nii teadlase kui ka kultuurikriitikuna. «Kas ja miks on vaja enne tekstide teaduslikku lugemist ja tõlgendamist neid ka empaatiliselt vaadelda, neil endasse mõjuda lasta?»

Kuid empaatiast võib Sakova sõnul mõelda ka palju laiemas kontekstis: «Igas rahvas ja keeles on peidus mingi teine või muu, teistsugusus, marginaalsus, mis tuleks avastada. Ka mäletamine, mälestamine, nagu ka unustamine on tugevalt seotud empaatilisusega,» selgitas ta.

Suvekoolis «Kirjanduse empaatiline hääl» esinevad ettekannetega nii kirjandusteadlased kui ka filosoofid Tiina Ann Kirss, Tanar Kirs, Johanna Ross, Aija Sakova, Piret Põldver, Joosep Susi, Mihkel Kunnus ja Kristiine Kikas, aga ka Leo Luks, Merike Reiljan, Heidy Meriste ja Eduard Parhomenko.

Külas on kirjanikud Veronika Kivisilla ja Kerttu Rakke, kellega tuleb juttu nende 2018. aastal ilmunud teostest «Kuni armastus peale tuleb» ja «Häbi». 2019. aasta kevadsuvel eesti kultuuriväljaannetes (Postimees ja Sirp) lahvatanud luulekriitika poleemika üle arutlevad Joosep Susi ja Maia Tammjärv.