Teaduslikud töötoad osutusid magnetiks

Tallinna Uue Maailma tänavafestivalil septembris selgitati huvilistele, kuidas mõjutab mulla happesus taimede kasvu.

FOTO: Kristi Teppo

Haridus- ja teadusministeeriumilt teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest preemia saanud maaülikooli doktorantide projekti «Elus teadus» õpitubades osales esimese kolme kuuga üle 800 koolilapse.

Eesti Maaülikooli metsandusdoktorant, «Elusa teaduse» projekti juht Kristi Teppo ütles, et algne eesmärk oli korraldada septembris, oktoobris ja novembris õpitube umbes kahekümnes klassis ehk viiesajale õpilasele.

«Meie rõõmuks on koolide huvi olnud eeldatust suurem, nii et kohati kipub töö projektiga ühinenud doktorantidel juba üle pea kasvama,» kõneles Teppo.

Jäätisetegu ülipopp

«Elusa teaduse» käsitletava 14 teema hulgas on pealtnäha lihtsamalt mõistetavaid ja selgepiirilisi, näiteks «Puiduseened metsas» ja «Kohupiima saab ka ise valmistada», kuid ka nahksemaid, nagu «Avalikud hüved põllumajanduses», «Maastikuline mitmekesisus» või «Söödast piimani».

Teppo sõnul on tekkinud aga õpitoale «Kuidas teha lihtsalt jäätist?» lausa koolide järjekord. Piimatehnoloogia eriala doktorant Sirje Pajumägi, kes annab koos Anna Denis­sovaga nii jäätise, kohupiima kui ka või valmistamise tunde, tunnistas, et koolidesse vahelduse ja teaduspropaganda viimine on hakanud tal juba doktoritöö kirjutamist segama.

«Õpilastele on jäätisetegu ilmselt eriti põnev, sest seda on võimalik ka ise kodus proovida,» selgitas Pajumägi. «Algul saavad nad jäätist valmistada, siis süüa ja võrrelda Eesti parimaks nimetatud jäätisega.»

Raha Archimedeselt

Keskmiselt on Pajumägi ja Denissova väisanud koole vähemalt korra nädalas. Ainuüksi jäätisetegu nõuab vähemalt tunni, lisaks edasi-tagasisõitmised ja ettevalmistused.

«Entusiasmi veel jagub, aga aega ei jagu,» nentis Pajumägi. «Üritame leida maaülikooli Eesti toiduainete tehnoloogia seltsist asendajaid. Kuna programm on ette valmistatud, saab rakendada ka magistrante ja bakalaureuseastme tudengeid.»

«Elusa teaduse» projektil on neli eesmärki: esiteks tähtsustada loodust, maaelu ja sellega seotud valdkondi, teiseks harida noori ja tekitada neis teadushuvi, kolmandaks arendada doktorantide esinemis- ja selgitamisoskusi ning neljandaks tutvustada maaülikooli.

SA Archimedes eraldas «Elusale teadusele» selleks õppeaastaks 7000 eurot, mis kulub transpordile, õppevahenditele ja tunniandjate koolitusele.

Kristi Teppo sõnul on projektiga liitunud 20 doktorandist pooled väga aktiivsed. Mõni on askeldanud juba kümne eest, teine korraldanud ühe õpitoa ning otsustanud siis teha suurema pausi.

«Ootame aktiivseid doktorante juurde,» ütles Teppo. «Meil on olnud juttu ka Tallinna Ülikooliga, et sealtki üliõpilasi kaasa haarata.»

Tagasi üles