Eili Arula: piletit müüa ei saa, trahvi teha saab

Eili Arula trahvikviitungiga.

FOTO: Margus Ansu

Kuidas mõni parkimistrahv on lausa oodatud ja ajab muigama, aga lonkav süsteem paneb ka kulmu kergitama.

Esmaspäeva hommikul tööle sõites avastasin, et Raatuse tänava punastest tellistest kroonumajade tagune plats, kuhu tavaliselt kogu päevaks oma sõiduki pargin, on muutunud tasuliseks parklaks. Et lähedal teisi tasuta parklaid pole või on need puupüsti täis, otsustasin, et jätkan harjumuspärases kohas parkimist ning maksan selle eest nõutud summa.

Asusin parkla sildilt lugema juhiseid, kuidas parkimise eest tasuda. Sildil oli kenasti üles tähendatud, et parklat haldab AS Ühisteenused. Lisaks tunnitasule ja mobiilsele parkimisele saab sinna soetada ka üsna taskukohase hinnaga kuupileti, hind 15 eurot. Aga sildil polnud kirjas, kuidas kuupiletit osta saab.

Küll oli kirjas klienditeeninduse number, millel lahke neiu juba pärast üheksat ootel oldud minutit kõnele vastas ning selgitas, et kahjuks pole parklat veel nende veebisüsteemi kantud ning seega kuupiletit osta ei saa. Lisaks uuris ta, et kas ma proovisin parkimist alustada mobiiliga. Selgitasin, et käin tööl iga päev ning seega pole mul mõistlik maksta tunnitasu, kui parklas on ilusti olemas mõistlik hinnakiri, millega saaksin kuu aega parkida omale sobiva hinna eest. Neiu mõistis muret, kuid ometi ei saanud ma vastust küsimusele, millal parkla sellesse veebikeskkonda jõuab. See-eest soovitas ta igal hommikul parklasse jõudes kontrollida, kas parkla on parkimine.ee veebis ehk olemas – siis saab ka kuupileti.

Olgugi et parklat veebis pole ning kuupiletit osta pole võimalik, ei välistanud klienditeenindaja, et seal kuupileti ostmise võimalust ootavad autoomanikud trahvi saavad.

Mind paneb hämmelduma, et ma saan trahvi parklas, mida trahve välja kirjutava ettevõtte süsteemis pole olemas. Samal ajal kergitab minus pead vandenõuteoreetik, kes arvab, et see väike parkla, mida süsteemis pole, on töösse pandud seepärast, et sealt hõlpsalt trahviraha kokku koguda

Sama sisuga kõne tegin klienditeenindajale ka teisipäeval, sain taas vastuse, et kuupiletit ei saa veel ja kui peaks juhtuma, et kojamehe vahele sätitakse trahviteade, saan selle vaidlustada ning trahv läheb tühistamisele. Teenindaja soovitus oli stiilis ootame-vaatame, aga rohkem aidata ei oska.

Ei tulnud kaua oodata: juba kolmapäeva õhtul lehvis mu auto kojamehe vahel kilesse sätitud kviitung, mille järgi AS Ühisteenused ootas minult 40 euro suuruse trahvi tasumist. Selline hõbevalge kilesse sätitud kviitung ilutses parklas veel vähemalt kolmel autol. Klienditeenindusest sain nüüd teada, et trahvi saan vaidlustada iseteeninduses, aga kuupiletit ikka osta ei saa, sest seda parklat pole ikka veel veebisüsteemis olemas.

Mu eilne tööpäev algas taas kõnega Ühisteenuste klienditeenindusse. Sel korral küsisin, et mida ma pean tegema, et see õnnetu kuupilet osta ning et minu klaasi vahele ei pandaks järjekordset trahvikviitungit. Klienditeenindaja kordas oma mantrat. Viimases hädas küsisin, kas neil on ehk Tartus kontor, kus saaks inimesega näost näkku suhelda ning saada aru, miks neil on selline süsteem, kus ma kõige parema tahtmise juures kuupiletit osta ei saa, aga trahviraha nõutakse mult endiselt sisse.

Ja saingi Tartu kontori aadressi, selle uksel seisis kiri, et klienditeenindus on avatud kell 8–17, kuid sellegipoolest kedagi kohal polnud. Sain kontorinaabrilt teada, et seal töötav härra tõepoolest iga päev kohal ei käi. Telefoninumbri sain, kuid telefonile ei vastanud keegi ei sel ajal, kui veel kontoris viibisin, ega ka mitte tunni ja kahe pärast.

Kogu see olukord paneb käsi laiutama. Ma ei ole pahane, et tühermaa tasuliseks parklaks muudetakse, sääraseid näiteid on meie pealinn täis ning seesugune suundumus levib ka Tartus. Mind paneb hämmelduma, et ma saan trahvi parklas, mida trahve välja kirjutava ettevõtte süsteemis pole olemas. Samal ajal kergitab minus pead vandenõuteoreetik, kes arvab, et see väike parkla, mida süsteemis pole, on töösse pandud seepärast, et sealt hõlpsalt trahviraha kokku koguda. Olgem ausad, üks trahv ületab välja reklaamitud kuupileti tasu pea kolm korda. Nagu juba mainisin, oli kviitungeid kolmapäeva õhtuks sätitud vähemalt kolme auto tuuleklaasi vahele.

Mõtisklesime kolleegidega, et mis oleks, kui muu elu käiks samamoodi. Näiteks anname inimestele võimaluse tellida ajalehe kuuks ajaks, kehtestame hinnakirja, kuid tellimuse esitajale arvet ei saada, vaid ütleme, et ostku lehte üksikmüügist seni, kuni süsteem tööle hakkab.

Või et liinibussis kuukaarti osta soovijale ütleme, et praegu kuupiletit osta ei saa, aga minge sellegipoolest rahulikult bussi, ja juba järgmises peatuses ootab piletikontrolör, valmis trahvima.

Kurvaks teeb, et kui ma soovin ametiisikuga sel teemal suhelda, püüda probleemile lahendust leida, ootab ees tühi kontor ja telefonilegi keegi ei vasta.

Tagasi üles