Ligi 6000 ajarändurit väisas laulupeotraditsiooni algusaega

FOTO: Arp Karm/ERM

Eelmisel nädalal rändasid Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi eestvedamisel 5968 laulupeosõpra üle Eesti 1869. aastasse ehk aega, mil laulukoorid valmistusid esimeseks laulupeoks.

ERM korraldas ajarännaku möödunud neljapäeval muuseumi välialal ning Raadi mõisa pargis ning selles osalesid Tallinna Audentese erakooli õpilased. Ajas rändamist toetasid nii osalejate rollid, rõivastus kui ka ilm, mis oli samasugune nagu 1869. aasta laulupeo esimesel päeval – külm ja vihmane.

Päev algas endale rolli võtmise ning tseremoniaalse ajas tagasi minekuga. Ajarännaku stsenaariumi järgi kehastuti Kambja koori lauljateks.

Rännak algas prooviga Erastvere mõisas, kus segadust tekitas papa Jannseni laulupeo kavale lisaks ilmunud C. R. Jakobsoni oma. Peale selle hämmastas kõiki teade, et laulma on oodatud vaid meeskoorid. Nii kerkis õhku küsimus, kes ja kas üldse saab laulupeole minna.

Kolmes töötoas arutati kõige tulisemaid küsimusi: laulupeo repertuaari keerukus ja lauluoskus, päevapoliitika, Jannseni ja Jakobsoni vastuolud ning praktilised küsimused, sh kuidas minna, mida kaasa võtta ja kuidas suures linnas hakkama saada. Prooviti järele ka tarvilike kaasavõetavate asjadega koti raskus.

Arutelud olid elavad ja vaimukad ning lõpuks langetati ühine otsus, et kogu koor sõidab Tartusse – mehed laulma ning naised kaasa elama.

Üle-eestilise ajarännaku projektis osales lisaks 27 koolile 11 koori ja kaks puhkpilliorkestrit ning üheksa muuseumi üle Eesti. Projekt on pühendatud 150 aasta möödumisele esimesest laulupeost.

    Tagasi üles