Fotouudis: surmapõlgureist kalamehed võtsid sisuliselt olematul jääl viimast
19. märts 2019, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/19/11877904t1h1a7f.jpg)
Täna keskpäeval märkas Tartu Postimehe fotograaf Tartus lodjakoja vahetus läheduses kahte kalameest, kes olid end Emajõe jääle mugavalt sättinud ja püüdsid kala. Eile päästeameti poolt välja hõigatud jääleminekukeeld neid ei paistnud häirivat.
Eilsest on keelatud siseveekogude jääle minek kõikjal Eestis. Keelu eesmärk on ennetada õnnetusi ja säästa inimelusid.
«Kevadised sulailmad on muutnud jää väga hapraks ja sellel liikumise eluohtlikuks,» rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. Tema sõnul muutuvad jääolud soojade ilmadega väga kiiresti ning nõrka jääd ei saa usaldada. «Isegi hea ujumisoskusega inimesele on jääauku kukkumine ohtlik. Esiteks võib sealt omal jõul välja saamine osutuda väga keeruliseks, teiseks võib täiskasvanud inimene kaotada külmas vees teadvuse juba mõne minutiga, lapsed ja eakad aga veelgi kiiremini,» ütles Virkala.
On ääretult tähtis, et lapsevanemad hoiaks oma lastel veekogude läheduses silma peal ning räägiks neile nõrga jääga kaasnevatest riskidest. Kalameestel tasub aga silmas pidada, et ükski kala ei ole seda väärt, et jätta veekogusse iseenda elu.
Sellest nädalast võtab päästeamet siseveekogude jääohutuse erilise tähelepanu alla. Päästjad teevad patrullkäike oma piirkonna populaarsemate kalastuskohtade juurde, et kontrollida keelu täitmist ning hoiatada end teadmatusest ohtu panevaid inimesi. Vajaduse korral kaasavad päästjad jääl viibimise keelu eirajate korrale kutsumiseks ka politsei- ja piirivalveameti. Jääle mineku keelu tahtlikke eirajaid ähvardab sunnimeetmete rakendamine, väärteomenetlus ning rahatrahv.
Möödunud aasta kevadel märtsist maini uppus kaheksa inimest. 2018. aastal uppus kokku 43 inimest.