«Hea on teada, et rahva arvates peaksin ma riigikogus olema,» märkis Särg valimiste järgsel hommikul. «Kui aga seadus on teistsugune ega arvesta rahva arvamusega, siis praegu lihtsalt on nii,» lisas ta.

Särje arvates oleks õigem, kui kandidaadid saaks parlamenti neile antud häälte põhjal. «Sellisel juhul oleks ma praegu riigikogus sees ja kogutud häälte alusel 55. kohal. Aga kindlasti on minul parem Tartus ringi käia nii, et inimesed küsivad, miks ikkagi Särg riigikogus ei ole ja miks Kaalep on. See positsioon on kindlasti mulle meeldivam,» arutles ta.

Ruuben Kaalep omakorda arvas, et riigikogu valimistel tuleks tulevikus kaotada nii kompensatsioonimandaatide süsteem kui ka valimiskünnis. «Valija hääl, mis on antud kandidaadile, peab olema proportsionaalselt esindatud,» lausus ta. Ometi ei ütle Kaalep riigikogu kohast ära. «Kavatsen kindlasti uues riigikogus võidelda valimissüsteemi muutmise eest.»

Lühidalt öeldes on võimalik riigikokku pääseda kolme sorti mandaadiga: isikumandaadiga, ringkonnamandaadiga ja kompensatsioonimandaadiga. 

Kompensatsioonimandaatide jagamiseks liidetakse erakonna häälte arv üle riigi, et võrrelda parteide edukust üle Eesti. Nii saab anda väljajagamata mandaadid proportsionaalselt erakondadele vastavalt nende üldisele edukusele. Mandaadid jagatakse seejuures partei enda koostatud kinnise üldnimekirja kohaselt. Siiski peab inimene olema kogunud vähemalt viis protsenti piirkonna lihtkvoodist.

Kompensatsioonimandaadi saanutest pääses kõige väiksema häältesaagiga seekord riigikokku 291 häälega Kalev Kallo, kes kandideeris Keskerakonna ridades Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas.