Video. Poliitikud debatil: Tartusse võiks tuua rohkem ministeeriume

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartust riigikokku kandideerivad poliitikud leidsid Vanemuises peetud debatil, et lisaks haridusministeeriumile võiks Emajõelinna tuua veel ministeeriume ja riigiasutusi.

EKRE kandidaat Indrek Särg ütles, et kuna Tartus on maaülikool kui maaelu vaimse taseme kasvulava, võiks Tartusse tuua maaeluministeeriumi, nagu oli omal ajal julge mõte tuua Tallinnast ära haridusministeerium.

«Tartus on ainus õppeasutus, kus valmistatakse ette arste – ka sotsiaalministeerium ei pea ilmtingimata Tallinnas olema. Kui suur osa töötajaid on seal tervishoiu poole peal, see kõrgem mõte asub Tartus, võidaksime palju, kui liidaksime Tartus ministeeriumi ja kõrgkoolide selle ala oskusteabe,» lisas ta.

Vabaerakonna esindaja Kuido Nõmm leidis, et ta pole kindel, kas Tartust teine Tallinn teha on Tartu ja Eesti jaoks hea. «Elu näitab, et Tallinna ülikool näeks heal meelel arstiõpet hoopis Tallinnas, peame mõtlema, kas tahame sellega kaasa minna,» märkis ta.

Tartlased valitsuses

Reformierakondlasest Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tartu huvi, et valitsuses oleks tartlasi.

«Me võime rääkida ministeeriumide paigutamisest sinna ja tänna. Linnapeana on hea meel, et siin on haridusministeerium ja ka riigikohus. Meil on kindlasti inimesi ülikoolides, et anda ministeeriumidesse nii kogenud kui ka alustavaid spetsialiste, aga jõukust ühiskonnale toob ikkagi ettevõtlus,» oli tema seisukoht. «Meil on Tartusse vaja häid töökohti, mis on ettevõtluses, ja selleks on vaja transpordiühendusi.»

Veel mitmed kõnelejad, nende seas sotside esindaja Heljo Pikhof, rõhutasid, et Tartu arengu seisukohalt on vältimatu parandada liikumisvõimalusi linnade vahel.

Eesti 200 esindaja Kristiina Tõnnissoni sõnul tuleb suur osa Tartu tulumaksust avalikust sektorist, rohkem on vaja arendada ettevõtlust.

E-riigi ajastul ei pea olema kõik valitsusasutused ühes linnas koos, need võivad olla hajutatud, ütles roheliste esindaja Marko Kaasik.

Roheliste eest väidelnud Marko Kaasiku sõnul pooldavad ka rohelised lahendusi, mis detsentraliseerivad võimu. «E-riigi ajastul ei pea kõik valitsusasutused olema ühes linnas koos. Need võivad olla hajutatud ja võib-olla sotsiaalministeerium või veel mõni ministeerium või selle osa stimuleerib kohalikku arengut nii rahastuse kui ülikoolidega tihedama sideme mõttes,» rääkis Kaasik.

2019. aasta riigikogu valimiste debatt Vanemuise kontserdimajas.
2019. aasta riigikogu valimiste debatt Vanemuise kontserdimajas. Foto: Margus Ansu

Keskerakondlane Aadu Must alustas oma seisukohaga: «Mina hakkasin isiklikult sellest teemast rääkima 28 aastat tagasi koos Marju Lauristiniga, kui tulime Rootsist ja vaatasime, kuidas seal paigutati ministeeriumide keskasutusi teistesse piirkondadesse. Õppisime ka nende vigadest. Nemad ütlesid algusest peale, et ärge ministreid ära viige, muidu jäävad nad elama – meie mõistes Tallinna-Tartu – kiirteele. Valitsus jäägu pigem pealinna.»

Küll saavad tema sõnul e-riigi tingimustes väljaspool pealinna asuda ministeeriumide struktuuriüksused.

«Andekamaid ülikoolilõpetajaid saab jätta Tartusse, kui siin on sellised institutsioonid nagu riigikohus või ERM. Ka mõned Balti struktuurid võiksid siia sobida. Haridus- ja teadusministeeriumi Tartusse toomine on õnnestunud ja need vahepealsed suundumused, kus üks või teine Tallinna inimene ütles, et tooks need sealt maalt ikka ära, on loodetavasti möödas,» arvas Must.

Isamaa esindaja Mihhail Lotman leidis, et omal ajal haridusministeerium Tartusse tuua oli hea plaan, aga asi pole ainult Tartus. «See on minu ammune idee, et Eestis peaks olema neli väiksemat pealinna või tõmbekeskust. Põhja-Eestis Tallinn, Lõuna-Eestis Tartu, Ida-Eestis Narva – mis on ju Eesti linn, loodan, et kõik sellega nõustuvad – ja Lääne-Eestis Pärnu. Nendes linnades peaksid olema olulised riiklikud struktuurid,» selgitas Lotman.

Bürokraatia kasvu risk

Teisalt on Lotmani sõnul oht, et hakates ministeeriume laiali vedama, kasvab bürokraatiaaparaat. «See peaks minu ja meie erakonna idee järgi hoopis kahanema,» märkis ta. «See tähendaks vähemalt viie ministeeriumi liitmist ja ministeeriumide arvu vähendamist. Kui rääkida Tartust, siis siin võiks asuda haridus- ja kultuuriministeerium, nagu need kunagi koos olid.»

Lotman lisas aga, et on nõus linnapeaga, et ainuüksi ministeeriumide Tartusse toomine ei tee meid jõukaks.

2019. aasta riigikogu valimiste debatt Vanemuise kontserdimajas.
2019. aasta riigikogu valimiste debatt Vanemuise kontserdimajas. Foto: Margus Ansu
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles