Tartu maratonil on juba kirjas 3700 suusatajat

Lund on Tartu maratoni rajal küllaga, kinnitas eile rajamasinaga Elvast Otepääle sõitnud rajameister Assar Kütt. Pilt on tehtud Arula teeninduspunkti juures.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu maraton peetakse tänavu kindlasti, on korraldajad välja öelnud, kuigi 17. veebruari põhistartide ning 10. veebruari teatemaratoni ja avatud raja sõitudeni on veel aega.

Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk ütles, et kui ilm peaks ootamatult pöörduma, mis on ebatõenäoline, on tagataskus ikkagi Tehvandi umbes 6,5 kilomeetri pikkune kunstlumering ehk 2017. aasta maratoni variant.

Korraldajad on arvestatud, et põhisõitudel on maksimaalselt 5000 osalejat, eilseks oli vabu kohti veel tuhatkond.

Indrek Kelk, ilmataat on lumega helde olnud, raja seis hea ja ilmast maratonile ohtu ei paista. Kuidas on olukord korraldaja vaates?

Harjumatult ilus võrreldes viimaste aastatega, üks ilus Eestimaa talv, nagu see olema peaks. Rada on jõulueelsest ajast olnud täies pikkuses sõidetav ja sellel aastal väga heas korras, eriti viimasel kolmel nädalal. Kui vaadata lähinädalate ilmaennustust, on seis julge, kuigi nädalavahetuseks lubab korraks sula. Aga lund on maha tulnud palju ja sulamisruumi on.

Nii vara pole tavaliselt saanud öelda, et maraton kindlasti toimub. Pole ka ühtki märki, et maraton ei saaks toimuda täispikkuses.

Tegelikult toimetavad ilmataat ja taevased jõud omatahtsi, meie siin maa peal ei peaks väga ülbitsema hakkama, meie jõud neist üle ei käi. Oleme ka sel aastal valmistunud halvemaks olukorraks, meil on tagavaraplaanid olemas ja seepärast julgemegi nii varakult toimumise välja öelda. Vanduda, et maraton kindlasti täies pikkuses toimub, oleks praegu veel ennatlik ja ennast loodusest kõrgemale seadev ülbus.

Lund on Tartu maratoni rajal küllaga, kinnitas eile rajamasinaga Elvast Otepääle sõitnud rajameister Assar Kütt.

Kuigi harjutamiseks on võimalusi olnud juba pikalt, hakkab silma, et registreerujaid on mõnelgi aastal olnud palju rohkem kui tänavu. Mis on juhtunud?

Muidugi on olnud rohkema osavõtjaarvuga aastaid, aga vahepeal on olnud kolm peaaegu lumeta talve ja rahvas on natuke suusatamisest võõrdunud. Julgus Tartu maratoni ette võtta on ikkagi kadunud. See on tegelikult üpris tavapärane käitumisloogika, mida saame kehvemate talvede puhul ka varasemast Tartu maratoni ajaloost vaadata. Osavõtjate languse kõverad käivad käsikäes ära jäänud või väga kehvade talvede maratonidega. See on see, mille ohvrid me paratamatult oleme. Loodus teeb oma töö ja inimesed kohanduvad.

Kui hinnata pilti, mida maratonirajal nädalavahetustel sõitmas käies olen näinud, teeb see südame soojaks. Seal ei ole tegu enam sadade, vaid tuhandete inimestega raja eri punktides. Tartu maratoni rada meenutab juba nädalavahetust Lillehammeri suusaradadel, kus inimesed lähevad loodusesse ja liiguvad.

See ehk ongi kõige olulisem panus, mida Tartu maraton oma rajaga Eesti rahvale annab. Starti tulek on üks asi, aga inimeste liigutama motiveerimine ja selleks võimaluste loomine palju suurem ja olulisem.

Maratoni starti tulemine on üks asi, aga inimeste liigutama motiveerimine ja selleks võimaluste loomine palju suurem ja olulisem.

Kui palju on viimastel andmetel maratonil startijaid?

Praegu on kokku 3720 osalejat, nendest pea 2900 pikal distantsil. Seda on praegu juba rohkem kui eelmisel aastal kokku.

Mis on tõenäoline lisandujate arv?

Usun, et reedeks peaks osalejate arv suurenema 4000 piirini, edasi on keeruline ennustada. 1. veebruarini on pika distantsi registreerimistasu 70, sealt edasi 100 eurot. Lühikesel distantsil vastavalt 45 ja 70 eurot. Osalemistasu on edasi üsna krõbe, seega ei tohiks lisandujaid palju olla. Aga on ette tulnud, et viimasel nädalal on veel registreerimiste laine ja lisandub paar-kolmsada osalejat.

Mis on soovitus neile, kes ehk isegi on korra suusatamas käinud, aga tõsist trenni pole teinud. Kas panna end kirja põhimõttel, et julge hundi rind on rasvane, või jääda pigem tagasihoidlikuks ja harjutada järgmise talve tarvis?

Mina julgeks soovitada kirja panna, see motiveerib eelolevatel nädalatel veel ikkagi liigutama. Neil, kes seni pole tõsisemalt harjutama hakanud, ma pikemale distantsile minna ei soovitaks, aga 31 kilomeetrit on igale tervele inimesele jõukohane. Tuleks lihtsalt kaks-kolm korda nädalas suusatamas käia, jõuab veel kümmekond suusatrenni ära teha, lihased harjuvad ja saab täiesti nauditavalt maratoni läbi teha. Meie olud kahjuks on sellised, et me ei tea, milline on järgmine talv. Pigem ikka kasutada seda, mida taevased jõud pakuvad – imelisele suvele imeilus talv otsa.

Teeme maratoni jälle suureks!

Kas korralduslikult on ka midagi uut?

Midagi väga uut ja rabavat pähe ei tule. Eelmisel aasta uuendusena Elvas finišis olnud soe toitlustustelk on ka sellel aastal.

Puusuusaga sõitmise võimalus on ehk kõige suurem uuendus. Ma ei oska praegu öelda, kui palju on just puusuusaga tulijaid, aga vintage-maratonile registreerunuid on 75 kandis. Kas nad tulevad vana kooli plastikute või puusuuskadega, seda me veel ei tea.

Olen kuulnud, et oleme andnud tubli tõuke puusuusa ausse tõstmisel, see on tore. Neid puusuusajutte on olnud suusaringkondades päris palju. Käiakse katsetamas ja näppimas ning see on väga äge. Tegelikult on neid kodudes päris palju alles.

Tagasi üles