Margit Sutrop: tahan kaasa aidata, et poliitikud kuulaksid eksperte

Margit Sutrop Foto: Sille Annuk

Kolmel korral Tartu ülikooli rektoriks kandideerinud Margit Sutrop on poliitikas uustulnuk. Praktilise filosoofia professor, Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ja Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja usub, et suudab ühiskonnale poliitikuna anda rohkem kui teadlasena. Margit Sutrop kandideerib riigikokku Tartus Reformierakonna teise numbrina.

Kas te olete jõukas inimene, Margit Sutrop?

Jaa, mul on kolm last ja viis lapselast.

Ma arvan, et just nii tuleb jõukusest mõelda, lapsed on kindlasti meie tõeline rikkus.

Reformierakonna ühes videoreklaamis ütleb Kaja Kallas, et mida jõukamad on Eesti inimesed, seda rohkem saame riigina toetada neid, kes päriselt tuge vajavad. Samamoodi võiksime mõelda üksikisikust.

Jah, me peame aitama neid, kes tuge vajavad. Peame õpetama oma lastele nii hoolivust kui ka töökust.

Olen pärit kolmelapselisest perest. Pean ütlema, et lapsena jäin paljudest asjadest ilma sellepärast, et minu vanemad olid teadlased ning ülikooli palgad olid madalad. Mäletan, kuidas igatsesin valgeid iluuiske, mis kõigil teistel olid. Käisin nii kooli- kui ka ülikooliajal haiglas sanitarina tööl, oma koolikoti ja kasuka teenisin suvel kõblates ja marju korjates.

Kui sain Saksamaal doktorandistippi, pidin mitu aastat pere toitmiseks kodudes koristamisega lisa teenima. Alles siis, kui mehega doktoritööd ära kaitsesime ja Konstanzi ülikoolis tööle saime, hakkas elu ülesmäge minema.

Ma usun, et meie lapsed teavad hästi, kui palju peab õppima ja vaeva nägema, et haljale oksale jõuda.

Kuidas teil see poliitikasse astumine käis?

Sain päev pärast Tartu ülikooli rektori valimisi kaks sõnumit: üks oli Kaja Kallaselt, teine Siim Kallaselt.

Kaja Kallas ütles, et Reformierakond vajab haridusvaldkonna eksperti ja mul oleks hea võimalus oma ideid riigi tasemel realiseerida.

Siim Kallas ütles, et jälgis «Foorumi» saadet ning sai rektorikandidaatide debatti jälgides aru, et minus on palju poliitiku materjali. Võtsin endale mõtlemisaega.

Jaanipäeval kirjutasin Kajale, et ma ei saa ikka ülikoolist ära tulla, mul on nii huvitav töö ja suurepärane meeskond, keda lihtsalt ei raatsi maha jätta. Sõitsime lastega Saaremaale suvepuhkusele.

Kaja ei andnud alla ja kirjutas mulle: «Kui sa praegu loobud ja tagasi tõmbud, siis kas sa ei valmista pettumust toetajatele ja kibedust endale?»

Sügisel alustasin haridus- ja teadusministeeriumi palvel haridusvisiooni aastaks 2035 koostamist ning lugesin sadade lehekülgede kaupa Eesti hariduse analüüse. Sain aru, et see on väga inspireeriv – leida üles Eesti hariduse juurprobleemid ja mõelda välja, kuidas neid lahendada. Tekkis palju uusi mõtteid.

Kui Reformierakonna haridustoimkond kutsus mind valimisprogrammi koostama ja nägin, et nende arutelud lähevad samas suunas ja minu ettepanekud võeti programmi, siis ei olnud enam kahtlust. Otsustasin, et tuleb seista oma ideede teokssaamise eest. Mõni päev enne seda, kui nimekirjad lukku läksid, andsin nõusoleku kandideerida.

Kui suur on olnud löök, et te ei ole ülikooli rektoriks saanud?

Mis ei tapa, teeb tugevaks. Mul oli koos toetajatega detailselt läbi mõeldud, kuidas Tartu ülikooli edasi viia, kuidas ülikooli ühiskonnaga paremini siduda ja kuidas saada välisraha uute arendusprojektide jaoks. Kui siis ikkagi selgus, et sein on ees, oli muidugi kurb tunne. Nii ülikooli kui ka oma toetajate pärast.

Raske oli ka see, et paljud noored kolleegid olid väga pettunud ja ütlesid, et nad lihtsalt ei saa aru, miks arvatakse, et rektor ei või olla naine.

​Meil on perekonnas isegi üks selline lugu. Mu vanaisa ja vanavanaisa olid laevakaptenid. Ja kui sündis minu ema, kes on ainus laps, siis vana kapten oli juba surivoodil ja lootis väga, et saab poja. Ja talle valetatigi, et sündis poeg, kellele pannakse nimeks Peeter. Nii sai ta rahulikult surra. Aga sündis minu ema Marika … Niisiis on see juba perekondlik lugu meil, kuidas naine ei saa kapten olla.

Miks te usute, et suudate poliitikas ühiskonda rohkem mõjutada kui teadlasena?

Eesti tulevik sõltub sellest, millised otsused tehakse hariduse ja teaduse vallas. Näiliselt läheb meil ju hästi.

Rahvusvaheline PISA uuring näitab, et meie üldharidus on väga hea, teadlaste toodud eurograndid, rahvusvahelised publikatsioonid ja tsiteeringute hulk ning ülikoolide tõus rahvusvahelistes edetabelites näitavad Eesti teaduse maailmataset.

Aga väline edu on petlik. Hariduse- ja teadusekauged inimesed ei saa aru, kui kriitiline on seis tegelikult. Kui teaduse ja kõrghariduse rahastamine ei parane, hakkab Eesti riigi vundament mõranema.

Teaduse ja kõrghariduse rahastamise osakaalu vähenemine SKTst ohustab arstide, õpetajate, inseneride ja kõigi teiste professionaalide ettevalmistust ning Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Õpetajate järelkasvu probleem on ülitõsine. See, et vene koolide õpilaste tulemused jäävad aasta võrra maha eesti kooliõpilaste omadest, näitab, et kahe eraldi koolisüsteemi pidamine teeb halba ühiskonnale.

Õpilaste vaimse ja füüsilise tervise probleemid ja vähene koolimeeldivus, õpetajate ja õppejõudude läbipõlemine ning koolist ja ülikoolist lahkumine on nagu palavik või lööve, mis annab märku, et keha põeb mõnd haigust.

Kui me ei võta ohumärke tõsiselt ega kiiresti midagi ette, tekitame riigile püsiva kahjustuse.

Mida teie siis teha saate?

Ma olen juhtinud 17 aastat eetikakeskust, mis on olnud ühiskondlikes debattides väga aktiivne, oleme palju tegelnud väärtuskasvatuse viimisega koolidesse, lasteaedadesse, paljudesse sihtrühmadesse.

Ma arvan, et ainult arvamuslugusid kirjutades ja esinedes või erialade eetikakoodekseid läbi mõelda aidates jääb see mõju liiga väikeseks.

Tahan kaasa aidata, et poliitikud ja ametnikud hakkaksid kuulama ekspertide arvamust.

Tartu kaubamaja ees seisab praegu (intervjuu leidis aset reedel) Reformierakonna tuuribuss, Kaja Kallase näopilt peal. Välireklaami aeg on otsas ja ilmselt seda portreega bussi välireklaamiks pidada ei saa, kuna pildi kõrval ei ole kandidaadinumbrit, mis just Kaja Kallast valima kutsuks. Aga sisuliselt on see reklaam. Mida eetikaeksperdina ütlete?

Kui rääkida reeglitest, siis tõesti mingit eksimust siin ei ole, kuna autodel ja bussidel võib pilt peal olla. Mind huvitab rohkem, miks selline keeld on olemas. Sest me kõik tajume, et selline välireklaami keeld ei ole väga põhjendatud.

Tuuribussi ümber kõnnivad üksikud inimesed, palju enam on neid internetis. Ja kui palju saavad need inimesed postitusi ja agitatsiooni seal! Reklaam veebis ja sotsiaalmeedia tungivad inimese privaatruumi palju rohkem kui väliruumis. Eetika kohus on küsida, kas see keeld kaitseb ikka neid väärtusi, mida me kaitsta tahame. Ma arvan, et ei kaitse.

Kommenteerimise kultuuritus hakkab mõjutama ka järeltulevat põlvkonda. Keegi ei pea enam viisakas olema.

Varjunime all arvamusartikli avaldamist mõistavad häälekalt hukka ka need erakonnad, kelle liikmed ise püüavad kas kommentaariumi meelsust muuta või tegutsevad varjunime all sotsiaalmeedias. Mida te sellest arvate?

Kindlasti tuleks rääkida iseenda nime all, olla aus ja järgida reegleid, mis Facebook on kehtestanud – et inimene ei tohi libakontot luua. Võiks küsida, kas see reegel on mõttekas.

Ma vastan, et on mõttekas sellepärast, et me tegelikult tahame teada, kes seisab ühe või teise arvamuse eest, sest muidu me ei tea, kellega me räägime. Maskis inimesega on väga raske rääkida.

Ka arvan, et kommentaaride kirjutamine kellegi mõjutamise eesmärgil ei ole õige. Ma tean inimesi, kes ei julge arvamuslugusid kirjutada, kuna nad ei taha saada sopaga ülevalatuks. Paljud arvamused jäävad sellepärast välja ütlemata.

Kommenteerimise kultuuritus hakkab mõjutama ka järeltulevat põlvkonda. Keegi ei pea enam viisakas olema.

Tartu Postimehe ajakirjanikud on kokku leppinud, et küsivad valimisusutluste sarjas kõigilt intervjueeritavatelt ühtviisi kaks küsimust, mis puudutavad Tartu elujõudu ja Eesti kahe suurema keskuse ühendust.

Milliseid samme pakute selleks, et Tartu elanike arv oleks taas üle 100 000?

Siin õppivatele tudengitele võiks pakkuda soodustusi, mis panevad nad huvituma Tartu sissekirjutusest. Uusi töökohti peaks looma IKT ja ettevõtluse arendamine,  ülikooli Delta maja valmimine võiks selleks uut hoogu anda.

Tartut tuleks reklaamida välismaalt tagasi pöörduvatele eesti peredele. Tartu on suurepärane linn laste kasvatamiseks: roheline, turvaline, lapsed saavad ise liikuda. Siin on väga head koolid, suur valik huviharidust, hea tervishoiuteenus.

Mis aja jooksul tuleks Tartu-Tallinna maantee 2 + 2-rajaliseks ehitada? Kust saada selleks raha?

Maantee tuleks ehitada valmis nii ruttu kui võimalik. Toome aktsiisiraha Lätist tagasi. Kahe aastaga on Eesti kaotanud 340 miljonit aktsiisi ja käibemaksu. Selle raha eest oleks saanud pika jupi maanteed valmis ehitada.