Muuseumiroti said Tartumaal vaid põllumajandus- ja spordimuuseum
/nginx/o/2017/12/28/7442813t1hefcd.jpg)
28. jaanuar 2019, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/28/11747959t1hb787.jpg)
Möödunud reedel leidsid Tallinnas Eesti ajaloomuuseumis aset muuseumide aastaauhindade konverents ja gala. Muuseumirottide auhindu 2018. aasta tegevuse eest jagati üheteistkümnes kategoorias. Tartumaa muuseumidest võitsid tiitli Eesti põllumajandusmuuseum ning Eesti spordi- ja olümpiamuuseum.
Muuseuminõukogu tunnistas parimaks muuseumikogu arendajaks Eesti põllumajandusmuuseumi (Pargi 4, Ülenurme, Kambja vald) avatud hoidla projekti «Avasta ja imesta». 2017. aastal avatud fondihoidla annab ülevaate Eesti maarahva argielu muutumisest 19. sajandist 21. sajandi alguseni.
Parima teadustrükise tiitli pälvis Eesti spordi- ja olümpiamuuseum (Rüütli 15, Tartu) väljaandega «Eesti spordi lugu». Mahukasse raamatusse on kogutud Eesti spordiajaloo olulisimad etapid 19. sajandist alates. Lisaks leiab sealt spordikangelaste suurimad võidud ja kibedaimad kaotused, rikkaliku ja osalt seni avaldamata fotomaterjali ning uusi põnevaid fakte. Raamatu autorid on spordi- ja olümpiamuuseumi ajaloolased Kalle Voolaid ja Kaarel Antons.
«Nende trükis võitis väga tihedas konkurentsis,» tõdes Muuseumirottide projekti eestvedaja, kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Niinemaa. Sellele auhinnale kandideeris 15 muuseumi ning kõikidest kategooriatest oli just trükiste vallas tihedaim konkurents.
Nende trükis võitis väga tihedas konkurentsis, tõdes Muuseumirottide projekti eestvedaja Marju Niinemaa.
Sel aastal erines konkurss varasematest, kuna esindatud oli märksa rohkem väikemuuseume. «Näiteks väike Valga muuseum teeb väga suuri asju,» kiitis Niinemaa. Tänavu oli uus kogukonnasõbra kategooria, milles võitiski Valga muuseum projektiga «Säde aiapidu». Niinemaa rõhutas, et kogukonna rolli muuseumide tegevuses: tähtis on see, kui paljud kohalikud inimesed muuseumi tööst osa võtavad.
Eesti Rahva Muuseum auhinnagalal laureaatide hulka ei jõudnud. «Nad olid eelmisel aastal väga jõuliselt esindatud. Sel aastal kandideerisid nad samuti paljude projektidega,» märkis Niinemaa. Ühe kandidaadina tõstis ta esile ERMi koostööprojekti Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinikuga, selle eesmärk oli pakkuda kliiniku patsientidele teadmisi, tegevust ning vaheldust haiglas viibimise ajal.
Muuseumide aastaauhindade konkursile esitati 113 ettepanekut, mille seast kultuuriministeeriumi juures tegutsevad komisjonid valisid välja 27 nominenti.