Tartu kunstimuuseum näitab Rootsi tänapäevase kunsti paremikku

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum Foto: Margus Ansu / Postimees

17. jaanuaril kell 18.30 avatakse Tartu kunstimuuseumis rahvusvaheline grupinäitus «Lugusid kuulumisest. Kaasaegne kunst Rootsist». Näitusega jõuavad Tartusse läänenaabrite kunsti viimase aja silmapaistvamad teosed ja nende autorid, kes tegelevad kuulumist ja kõrvalejäetust puudutavate ühiskondlike valukohtadega nii Rootsis kui ka mujal.

Rootsi on tuntud riigina, mis panustab palju oma inimeste sotsiaalsesse heaollu ja võrdsusse. Samuti on Rootsi olnud äärmiselt avatud immigratsioonipoliitika suhtes, olles viimastel aastatel vastu võtnud suure hulga sõjapõgenikke.

Sellegipoolest tuleb võõra tausta või teistmoodi eluviisidega inimestel ka Rootsis iga päev silmitsi seista selliste probleemidega nagu kohanemisraskused, kõrvalejäetus ja diskrimineerimine. Need probleemid on aktuaalsed ka mitmete kunstnike jaoks. Läbi teoste väljendatakse oma emotsioone ja isiklikke kogemusi ning püütakse tõsta ühiskonna teadlikkust vähemusgruppide või kõrvalejäetute olukorrast.

Kuigi tegu on Rootsi nüüdiskunsti näitusega, on osalevad kunstnikud väga erineva taustaga: nende seas on nii immigrante, immigrantide lastena juba Rootsis sündinud kunstnikke kui ka mitmenda põlve rootslasi. «Kuraatoritena seisime seega dilemma ees, keda me multikultuurses ühiskonnas üldse loeme Rootsi kunstnikuks. Otsustasime lähtuda lokaalsusest ehk aktiivsusest Rootsi kunstiväljal, mitte sünnimaast ega kodakondsusest,» selgitasid kuraatorid.

Tartmusi näitusteprogrammis on olulisel kohal rahvusvahelise kunsti tutvustamine ja kuigi näitus keskendub Rootsi kunstile ja kontekstile, on kuulumise ja mittekuulumise teemad universaalselt tähenduslikud ning võimaldavad tõlgendamisruumi, paralleelide tõmbamist ja samastumist ka siinse vaataja positsioonilt. 

Näitusega kaasneb mitmekülgne haridusprogramm, sealhulgas kiusuennetusprogramm «Kunstiga kiusamise vastu», mis on valminud koos Eliis Vaino, Eesti kunstimuuseumi ja SA Kiusamisvaba Kooliga.

Näitusega käib kaasas eesti- ja ingliskeelne kataloog, mis sisaldab näituse kontseptsiooni ja eksponeeritud teoseid avavaid ning kommenteerivaid tekste nii Eesti kui ka Rootsi autoritelt.

Samal päeval avatakse ka väljapanek «Oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde» muuseumi I korrusel.

Näitus «Lugusid kuulumisest. Kaasaegne kunst Rootsist» jääb avatuks 5. maini 2019.

Osalevad kunstnikud Meira Ahmemulic, Meriç Algün, Sahar Al-Khateeb, Annika Eriksson, Santiago Mostyn, Tova Mozard, Sirous Namazi ja Dana Sederowsky.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles