Eesti Rahva Muuseum (ERM) tegi kultuuriministeeriumile ettepaneku muuta kultuuriministri määrust, pikendades digiteerimise tähtaega 15 aasta võrra, arvestades arhiivikogude eripära.
ERM tegi riigile ettepaneku pikendada kogude digiteerimise tähtaega
4. jaanuar 2019, 14:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERM-i pöörumisest selgub, et 2013. aastal vastu võetud kultuuriministri määruses on kirjas, et kultuuriministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks olev riigimuuseum lisab enne käesoleva määruse jõustumist arvele võetud museaalide digitaalse kujutise infosüsteemi hiljemalt 31. detsembril 2018. aastal.
2018. aasta seisuga on Eesti muuseumide kogudes ligi viis miljonit museaali, muuseumide infosüsteemis on digikujutis lisatud 1,3 miljonile kirjele ehk 26 protsendile museaalidest. Kuigi ERM alustas ühena esimestest oma kogude digiteerimist juba 2002. aastast ja tegevus on olnud järjepidev, ei ole vaatamata sellele praeguseks jõutud kõigist museaalidest luua digikujutist ning siduda seda infosüsteemi. ERM-i vanadest kogudest on esemekogudest digitud 70 protsenti ja fotokogusid ligi 50 protsenti.
Alates 2008. aastast on ERM-iga liidetud kolme muuseumi kogud, mis on oluliselt suurendanud ERM-i kogude suurust ning digiteerimist vajavate museaalide arvu, mis omakorda on kogude digiteerimist mõjutanud.
«Omaette teema on arhiivikogude digiteerimine. Nendes kogudes leiduv materjal on sageli autoriõiguse subjekt või sisaldab delikaatseid isikuandmeid – seetõttu ei ole nende kogude 100-protsendiline digiteerimine mõistlik, kuna failide avaldamine muuseumide infosüsteemis ei ole seaduspärane,» leidis ERM-i direktor Alar Karis oma pöördumises.
Kõik kultuuriministeeriumi ametlikud pöördumised registreeritakse ja neile vastatakse seaduses ette nähtud aja ehk 30 päeva jooksul.