Tartu maratoni peakorraldaja: kümmekond kilomeetrit maratonirajast on juba olnud suusatamiskõlblik

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
46. Tartu maratoni raames toimub ka vanakooli maraton, kus au sees puusuusad ja alumiiniumkepid.
46. Tartu maratoni raames toimub ka vanakooli maraton, kus au sees puusuusad ja alumiiniumkepid. Foto: Kristjan Teedema

Tartu maratoni suusapidu on veidi enam kui kahe kuu kaugusel. Maratoni peakorraldaja Indrek Kelk valgustab hetkeseisu.

Kas 46. Tartu maraton toimub?

Täna, 6. detsembril saab öelda kindlas kõneviisis, et Tartu maraton toimub, sest talve algus on olnud paljulubavam kui näiteks mõnel eelneval aastal. Ehk et kümmekond kilomeetrit maratonirajast on juba olnud suusatamiskõlblik.

Võib öelda, et päris mitmeid aastaid ei ole enne Tartu maratoni esimese registreerimisvooru lõppu (tänavu 7. detsembril) olnud sedavõrd soodsaid looduslikke olusid. Eks nende ilmaennustustega on nii nagu on, neid võib uskuda rohkem või vähem, aga kõigest hoolimata on tuleva talve prognoosid pigem sellised, et räägitakse üsna külmast ja ka lumerohkest talvest.

Millal on oodata otsuseid maratoni toimumise kohta?

Maratoni lähenedes jagame nii eestlastest osalejatele kui ka kaugemalt tulijatele pidevalt infot raja- ja lumeolude kohta. Olukorras, kus suusamaratoni ajaks on 17. veebruar, jäävad lõplikud otsustusajad enam-vähem veebruari alguskuupäevadele.

10. veebruaril peaks toimuma Tartu teatemaraton ja avatud raja sõit ehk tolle nädalavahetuse kohta püüame avalikkusele kindlad otsused edastada loodetavasti 31. jaanuaril või 1. veebruaril.

Sõltuvalt jaanuari lõpu ja veebruari alguse ilmaoludest, lumikattest ja järgnevate nädalate ilmaprognoosidest otsustame, kas saame juba üsna kindlalt vaadata põhisõitude suunas ja öelda välja, et maratoni toimumises ei saa olla kahtlust. On väga tõenäoline, et vähemalt variant C ehk maratoni toimumine kunstlumeringidel saab selgeks varem.

Kui aga ilma- ja lumeolud on ebastabiilsed või ebapiisavad, tuleb meil paraku teha otsuseid sammhaaval. Ehk anda otsustest teada kas kümmekond või halvemal juhul viis-kuus päeva enne maratonipäeva. Selline see rutiinne praktika meil on. Ja mitte ainult meil, vaid ka teistel suurematel suusamaratonidel.

Milliseid uuendusi on Tartu maratonil tulemas?

Tulevase maratoni peamine uuendus on, et rajal saab korralikult suusatada ka (laia) puusuusaga. Nii-öelda vana kooli suusavarustusega, mille suusk, saabas ja suusaklamber on tänapäeva saabastest ja suuskadest palju laiemad. Seetõttu tuleb rajale üks jälg nii enne kui ka pärast maratoni tavalisest laiema profiiliga, et saabas ja side ei takerduks suusaraja äärde.

Aga et ka maratonipäeva põhisõidul oleks huvi ja motivatsiooni vanad puusuusad välja ajada ja nostalgiahõngu nautima tulla, oleme välja kuulutanud Tartu Maraton Vintage’i ehk vanakoolimaratoni. Ootame starti suusatajaid varustusega, mis pärineb vähemalt eelmisest sajandist. Ehk et ei pea olema ilmtingimata puusuusavarustus, vaid suusasõber võib tulla ka vanemate plastsuuskadega ning loodetavasti sinna juurde kuuluva ajastukohase (suusa)kostüümiga.

Tartu vanakoolimaraton sündis osalejate enda soovist ja tagasisidest, et võiks pakkuda midagi teistmoodi ja värskendavat just neile, kes on Tartu maratone sõitnud juba aastakümneid ja tunnetavad, et kiiremini enam ei suuda. Senine tagasiside pärast retromaratoni väljakuulutamist näitab, et oleme õigel teel. Mitmed huvilised on end juba kirja pannud ning otsivad varustustki välja.

Milliseid soovitusi jagada osalejatele valmistumiseks veidi enam kui kaks kuud enne maratoni?

Väga palju sõltub osaleja enda varasemast treenitusest ning kehalisest seisundist. Aga isegi kui alustada praegu nullist eesmärgiga startida maratoni emmal-kummal distantsil (63 ja 31 km), tuleks eelkõige liigutada vaikselt sellise pulsitasemega, et suudaks sõbraga rajal vabalt juttu ajada.

Aga kui tõesti on tegu täiesti algajaga, siis võiks sel ajal, kui lund ei ole maas, teha jooksu- või kõnnikombinatsioone. Selliselt, et tasasel ja allamäge rajal joosta ning tõusud keppidega kõndida. Imitatsioonijooks on olulise harjutusena kavas ka tippsuusatajatel. Küsimus on lihtsalt tempos. Harrastussuusataja peaks kindlasti võtma üsna rahulikult.

Kindlasti soovitame Tartu maratoni kanalitest vaadata, kuidas armastatud saatejuht Grete Lõbu koos treener Raul Ollega mustal maal suusasamme sätib – sealt saab häid nippe ja soovitusi, kuidas suusatamisega üldse alustada.

Kui suusatamisega väga sinasõber veel ei ole, siis esimesel aastal on Tartu maratonil võib-olla mõistlikum võtta sihikule 31 kilomeetri distants. Siiski on see kõik vägagi individuaalne ja oleneb sellest, mis inimesele sobib, ja muidugi ka mitmetest muudest aspektidest.

Kui aga vähegi lund on, siis suusatamist ei asenda täielikult ükski simulatsioon ega trenažöör. Hea uudis on see, et paljudes kohtades üle Eesti tehti eelmisel nädalal kunstlund ja kindlasti saab taas seada suusasamme ka looduslikul lumel.

Mida tähendas see, et mullu peeti maraton originaalrajal ja täies mahus?

2018. aasta Tartu maraton oli kõikidele osalejatele ja korraldajatele väga oluline, sest kolmeaastase vahe järel toimus maraton originaalrajal ja täies pikkuses. Viimati oli selline võimalus 2015. aastal. 2016. aastal pidime suusapeo lumepuuduse tõttu ära jätma ning 2017. aastal oli maraton lühendatud kujul Tehvandi ümbruses.

Seega tänavu veebruaris peetud täisprogramm andis kindlasti usku ja kinnitust, et tõenäoliselt on lähimate aastakümnete jooksul suusakõlblikke talvi Eestimaal veel küllaga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles