Kallim koolitoit kipub jääma vanema kanda

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolitoit
Koolitoit Foto: Toomas Huik.

Lasteaia toidupäev on Tartus toiduainete hinnatõusu tõttu juba kallinenud, uues linnaeelarves ei kavandata aga koolitoidu toetuse suurendamist, järelikult jääb võimalik hinnatõus lapsevanemate kanda.

Tartu tuleva aasta linnaeelarve seletuskiri ütleb, et koolilõuna kulusid hüvitatakse üldhariduskoolide 1.–12. klassi õpilastele kuni 90 eurosenti päevas: linna rahast 12 senti ehk sama palju kui tänavu ja riigirahast 78 senti.

Küsimuse peale, miks olukorras, kus koolitoidu kallinemine on prognoositav, ei kavanda linn toetuse suurendamist, pidas Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave pika pausi. Seejärel selgitas, et keskerakondlasest haridusministri Mailis Repsi ajal tuli põhikoolidesse tasuta koolitoit, kuid sõna «tasuta» kadus ideoloogiast ammu ära ja jäi riiklik toetus koolitoidu maksumuse hüvitamiseks.

Seejuures oli riigi positsioon, et riigi toetus peaks katma toiduainete maksumuse, kuid seegi on ajalugu. Samas on eelkõige toiduainete hind see, mis võib tõsta koolilõuna hinda.

Raave sõnul peaksid koolide hoolekogud hinnatõusu vajaduse ilmnedes küsimuse läbi arutama ja mingile lahendusele jõudma.

Kolm võimalust

Haridusosakonna peaspetsialist finantseerimise alal Kaia Kaldoja ütles, et kui linn oma panust ei suurenda, saab lisaraha tulla kas riigi osa suurenemisest, mille kohta ei ole infot, või lapsevanema käest, milleks enamiku koolide puhul sillutaks tee toidupäeva hinnapiiri kergitamine.

Linna seatud hinnapiir on 1.–4. klassi puhul 96 senti ja 5.–9. klassi puhul 1,15 eurot. Enamik koole on selle ka toidupäeva hinnaks kehtestanud. Kuna mõlemale kooliastmele on praegu võrdne 90-sendine toetus, jääb lapsevanema kanda vastavalt 6 või 25 senti. Vaid Reiniku, Tamme ja kommertsgümnaasium lepivad vähemaga.

Kaldoja ütles, et tema nõustub väitega, et toidu kvaliteedi ja portsjoni suuruse pärast oleks mõistlik kergitada koolilõuna hinnapiiri. Ta märkis aga ka, et juba praegu on Tartu koolides 1800 sellist last, kes majanduslikel põhjustel saavad koolilõunat tasuta. See on 8300 koolitoitu söövast põhikoolilapsest rohkem kui viiendik.

«Me võtame fataalse rahuga ja vaatame step by step. Kui hinnad ikka hüppavad, oleme ilmselt sunnitud tõstma. Praegu ei puutu,» ütles Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink.
Raatuse kooli sööklat majandava firma Aniri juhataja Irina Piir ütles, et loomulikult võiks mingil määral koolilõuna hinda tõsta, aga kuni pole tõstetud, peab olemasolevaga hakkama saama.

Selged reeglid

Veeriku kooli direktor Ruth Ahven leidis, et kokad püüavad anda parima ja lapsed on toiduga rahul. «Selle raha eest niisugust toitu valmistada on koolikokkade suur oskus,» ütles Ahven. «Toiduainete hinnad on meeletult tõusnud. Kui koolilõuna hinda tõsta ei taheta, on valik kahe supipäeva asemel teha kolm või neli supipäeva. Survet päevaraha kallale minna ei ole minuni veel jõudnud.»

Ahven lisas, et tema koolis on paljudele lastele see üks sooja söögiga toidukord väga tähtis.

Veeriku koolis ja suures osas Tartu koolides lõunalaudu katva Baltic Restaurant Estonia juhatuse liige Rita Reim ütles, et praegu veel suudab ettevõte täita koolitoidule kehtestatud nõudeid ja hädakisa ei tõsta. Hingamisruumi annab, et toiduvalmistamise seadmed on  soetatud eelmistel lepinguperioodidel ja see kulu on ära langenud.

Sellegi poolest käib tema sõnul menüüga pidev töö, et saada hea toit hea hinnaga. «Tähtis on, et laps toidu ka ära sööb, see on ju meie eesmärk,» ütles Reim.

Reimi sõnul pole portsjonite vähendamine kokkuhoiu eesmärgil võimalik, sest koolitoidule on ette antud, kui palju peab sellest saama energiat, kui palju valke ja muud. «Nende nõuete täitmine ei ole väikeste portsudega võimalik,» lausus ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles