ERMis saab näha Gustav II Adolfi saadetud kirju

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

1615. aastast pärinev Gustav II Adolfi kiri Narvast Stockholmi.

FOTO: ERMi postiajalookogu

Kuula artiklit

Sellest neljapäevast, 6. detsembrist on Eesti Rahva Muuseumi eesti püsinäituse avatud hoidlas avatud postiajalookogude väljapanek «Postiljoni oodates».  

Näituse saatesõnas rõhutatakse, et sidepidamine on ajaloos olnud tähtsal kohal nii riiklikul kui ka isiklikul tasandil. Kirja saates ei ole kunagi pidanud mõtlema, kas post ikka töötab – olgu siis valitsuse vahetus, sõda või hoopis meri jäätunud – post liigub ikka.

Inimesed on alati tundnud ootust näha postiljoni, kes ulataks kas erakorralise telegrammi, kirja rindel viibivalt kallimalt, kingipaki, postkaardi kaugelt maalt või lemmikajakirja värske numbri. Postiljon on alati oodatud, ka täna.

Eesti püsinäitusel «Kohtumised» asuvas avatud hoidlas on 64 stendil välja pandud valik ERMi postiajalookogust, sh eelfilateelia kogu, tervikasjad erinevatest perioodidest, PAROde ehk Punase Risti kaartkirjade täiskollektsioon, sõja-aastate välipost jpm.

Eksponaatidest väärivad esiletõstmist kindlasti ERMi postikogu vanim kiri aastast 1596 ning Gustav II Adolfi kaks kirja aastatest 1614 ja 1615.

Kõikide Eesti postmarkidega, ka võõra võimu ajal kasutusel olnud markidega on võimalik tutvuda puutelaual. Värskeim mark selles kogus on selle aasta 12. novembril välja antud Eesti Posti 100. juubelit tähistav postmark.

Esemekogust on välja pandud mitmed sidepidamisvahendid telefonidest frankeerimismasinateni ning postiljoniametit iseloomustavatest esemetest leiab väljapanekult erinevad vormiriietused ja postikotid, jalgratta ja postipasuna.

Näitus jääb avatuks 2020. aasta sügiseni.

Tagasi üles