Tartu ülikooli kantsler Meelis Luht kandideerib sotside nimekirjas riigikokku ja plaanib seista Tallinna-Tartu maantee eest

TÜ kantsler Meelis Luht võtab südameasjaks selle, et Tartust saaks Tallinnasse sõita 100 minutiga. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tartu ülikooli kantsler Meelis Luht kandideerib tuleval aastal Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) nimekirjas riigikokku. Luht, kes valiti kantsleriks 2017. aasta augustis, lõpetab valituks saamise korral töölepingu ülikooliga.

Kandideerite SDE nimekirjas riigikokku, miks säärase otsuse tegite?

Minu senine töö ja tegevus ning maailmavaade on SDEga sarnased. Tudengina alustasin ülikooli kõrvalt tööd ajakirjanikuna ja ajakirjanik kajastab üldiselt nõrgemaid ning minu moto on elus see, et haavatuid lahinguväljale ei jäta. Sel põhjusel valisingi selle erakonna nimekirja.

Kui president Kersti Kaljulaid tegi üleskutse, et erinevad spetsialistid võiksid osaleda riigi töös ja kandideerida riigikokku, siis see oligi oluline tõuge. Minu kogemused annavad ilmselt ka kasu säärases rollis.

Peale selle olen pool oma senisest elust olnud seotud meediaga ja kui vaadata, mis toimub ERRis ja erameedias, siis peame rohkem tegutsema, et tagada vaba meedia. Praegu ülikoolis jääb nende probleemide lahendamine ampluaast välja.

Kas tahate päriselt poliitikasse minna või see on ühe erakonna toetamine oma isiksusega?

Kui midagi ette võtta, siis korralikult. Ma pole selline, kes läheks ja vaataks ettevaatlikult. Mul on selge eesmärk, miks ma tahan Tartu asjadega tegeleda ja neist rääkida. Eelkõige on mul südamel Tallinna-Tartu maantee.

Majandusteadlane Urmas Varblane ütles oktoobri lõpus Tartu Postimehe veergudel, et ta tunneb muret Tartu pärast. Ma jagan temaga seda mõtet.

Kas olete ka SDE liige või kandideerite ainult nende nimekirjas?

Kandideerin vaid nende nimekirjas.

Kas te ei arva, et ühe poliitilise erakonna valimine võib tekitada küsimust teie usaldusväärsuses praeguses ametikohas?

Üritan neid asju ikka nii palju kui võimalik lahus hoida. Kui üks hakkab siiski teist segama, siis see on valikute koht. Iseenesest on inimeste enda asi, mida nad väljaspool tööd teevad. Samas on meil varemgi olnud inimesi, kes tahavad valimistest osa võtta ja peatavad mõneks ajaks töölepingu.

Kas plaanite siis kantsleri ametikoha riigikokku valituks osutumise puhul jätta?

Esialgu kindlasti mitte, aga kui läheb nii hästi, et osutun valituks, siis kahjuks küll.

Ülikooli kantsleri positsioon on väga mainekas ametikoht. Miks tahate selle jätta?

Täna hommikul tulin just Tallinnast ning mõtlesin, et meie probleem on see, et Tartu hakkab muutuma ääremaaks. Paar päeva tagasi kohtusin Tartus Angry Birdsi massidesse viinud Peter Vesterbackaga ja arutasime võimalikku tulevikku, kuidas Tartu ja Soome võiksid koostööd teha. Ütlesin, et ta võiks varsti jälle külla tulla, et veel mõne inimesega rääkida, aga Vesterbacka ütles, et siia on ju väga raske tulla.

Tegelikult pole Tartu teiste linnade ja riikidega hästi ühendatud. Tartlased osalesid tselluloosivastasel aktsioonil, mina ka, aga samas pole keegi selgelt välja öelnud, et tahame Tartust Tallinnasse ohutut teed. Praegu on see üks põhilisi tiheda liiklusega teid ja kui vaadata, mis seal reedel ja pühapäeval toimub, siis see tee ei taga inimeste turvalisust.

Sama asi käib Tartu ülikooli kohta. Meil on ülikooli jaoks suured plaanid, aga kui tudengitel on siia puhtalt transpordiühenduse tõttu raske tulla, siis asjad ei lähe paremaks ning ülikooli tulevik on piiratud. Need asjad on omavahel seotud. Kui ma saan neid sõnumeid kampaania käigus välja hõigata, on minu eesmärk korda läinud.

Kui teid valitakse, siis mis on keskne teema, mille eest seisate?

Me peaksime saama 100 minutiga Tartu kesklinnast Tallinna kesklinna. Ma ei taha, et Tartu ääremaastuks. Meil on küll palju IT-inimesi, aga nad on väga liikuvad. Me peame Tartusse saama parema majanduse, aga mitte ainult koodimajanduse. Meil on vaja rohkem ettevõtteid, kes midagi toodavad, muidu jäämegi virtuaalseks linnaks.

Kui see jutt kokku võtta, siis Tartus teevad inimesed ju väga head tööd. Kahjuks oleme Tallinnast väga kaugel ja siis peame kõvema häälega rääkima, mida me siin teeme. Muidu jäämegi siia Tartusse ainult vaikselt tegutsema.

Olete ülikooli kantslerina töötanud ligi poolteist aastat, mis on olnud selle aja sees kõige suuremad väljakutsed ja mida peate olulisemateks saavutuseks?

Erasektorist avalikku sektorisse tulles läks palju aega, et aru saada selle toimimisest. Ülikoolis on omad traditsioonid ja toimemehhanism, mis tuli endale selgeks teha.

Suurim töövõit on see, et oma osakondade inimesed on muutnud pisut töörutiini ja keskendume sellele, et töö oleks tehtud hästi. Näiteks ehituse puhul jälgime seda väga. Ühtlasi peaks varsti tulema avalikuks uus õppeinfosüsteem.