Tartu koolinoori kutsus enim töövarjutama teater

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Teater Vanemuine.

FOTO: Margus Ansu

Kuula artiklit

Möödunud nädalal toimunud Tartumaa Rajaleidja töövarjupäev tõi ka tänavu sügisel tööelu uudistama sadu noori. Sel aastal kandideeris kõige rohkem noori töövarjuks ametikohtadele teatrisse.

Töövarjuks kandideeris tänavu 207 noort, kellest varjutama läks 155. Kuigi üldiselt toimub töövarjutamine Tartus või Tartumaal, siis huvilisi oli ka kaugematest kohtadest väljaspool maakonda – näiteks Koeru keskkoolist või Kiili gümnaasiumist. Kõige populaarsemateks erialadeks osutusid Vanemuise teatri, IKT-valdkonna ning meedia ja kommunikatsiooni ametid. Sarnaselt eelmistele aastatele olid soosingus ka psühholoogi, loomaarsti ja prokuröri või kohtuniku ametid.

Tartumaa Rajaleidja keskuse karjäärispetsialist ja päeva peakorraldaja Heidi-Maarja Melts näeb noorte valikute taga asutuste sümpaatset kuvandit. «Vanemuine on aastaid noorte suunal head tööd teinud. Näiteks korraldavad nad Kollase Kassi Suvekooli, mis on noorte seas populaarne,» räägib Melts. IT-erialadest räägitakse aga palju meedias ning seda eeskätt vabade töökohtade ja kõrgete palkade võtmes. «Kuvand on jällegi noortele kutsuv. Kui me oleme IT-ettevõtetes ka õppekäikudel käinud, siis noortele on jäänud sealsetest õppetingimustest sügav mulje - paindlik, kaasaaegne, innovatiivne, mugav,» selgitas karjäärispetsialist.

Eelmiste aastate tagasiside on näidanud, et noorte jaoks on töövarjupäev väga oluline sündmus, sest annab neile kokkupuute päriseluga ja nad saavad lõpuks aimu, mida huvipakkuv töö endast tegelikult kujutab. «Ka noored on arvamusel, et töövarjutamine peaks olema koolitee lahutamatu osa. See kogemus moodustab nende jaoks koolis õpitud teooriaga kokku terviku. Kool annab teadmised ja töövarjupäev arusaama, kuidas neid tööelus kasutada,» räägib Melts.

Rajaleidja karjäärispetsialist selgitab, et kui Saksamaal on põhikooli lõpetajal võimalus kolme kuni kaheksa koolinädala vältel minna tutvuma talle huvipakkuva elukutse(te)ga, siis Eestis on töövarjutamine siiski pigem üks kord aastas toimuv sündmus. «Aastatega on küll toimunud suur mõtteviisimuutus ja kui varem oli rohkem kuulda, kuidas õpetajad ei soovi, et noored puuduks nende tundidest, siis nüüd on seda jäänud palju vähemaks. Siiski annaks veel palju ära teha,» ütles Melts. Ta lisas, et töövarjupäev oleks nii õpilastele kui õpetajatele mugavamalt korraldatud, kui see oleks õppetöö loomulik ja kohustuslik osa.

Vanemuise teater on töövarjupäeval osalenud mitmel aastal. Teatri haridustöö juht Mall Türk soovitab ka teiste elualade esindajatel võimalusel töövari võtta, sest kasu on mõlemapoolne – noori on hea aidata, aga see on ka võimalus heita tööle kõrvalpilk ja tuletada meelde, miks midagi tehakse. Noortele on Türgil üks soovitus - tunne päriselt huvi. «Ka töötaja avaneb kergemini, kui tajub, et huvi on siiras,» märkis Türk. «Mida saadud infoga edasi teha, on juba järgmine samm. Kindel on, et elukutsevalik on tähtis ja elu ei väsi kutsumast. Nii kaua tuleb otsida, kuni rõõm – ka tööst- end ilmutab.»

    Tagasi üles