Suitsuandur päästis noore elu

Leekidest pääsenud Janar Aunapuu näitab põlenud toa lage, kus asus teda unest äratanud suitsuandur.

FOTO: Kristjan Teedema

«Kui poleks olnud suitsuandurit, siis ma ei räägiks teiega siin ja praegu,» tõdes pühapäeva õhtul süttinud kodumajast napilt välja pääsenud Janar Aunapuu.

Väikest vidinat tänutundes meenutades lisas 16-aastane noormees, et suitsuandur laes peaks olema sama elementaarne kui hammaste pesemine.

Sõbrad ütlevad Aunapuule, et 20. november on tema teine sünnipäev. Noormees on sellega igati nõus. Arvuti vooluadapterist alguse saanud tulekahju paisus kiiresti nii suureks, et noormees ei jõudnud majast pääsemist otsides enam midagi kaasa võtta.

Tulest pääsenu paneb kõigile südamele, et olgu maja kivist või puust, suitsuandur peab olema igas elumajas. «Praegusel juhul olin mina maja teises otsas. Kui ei oleks olnud suitsuandurit, siis oleks tuli mul tee läbi lõiganud ja ma poleks arvatavasti suutnud majast lahkuda.»

Kuum suits

Aunapuu tuli pühapäeva õhtul pikemalt reisilt, oli üksinda kodus ja heitis varakult magama, et koolipäevaks välja puhata. Läbi une kuulis ta suitsuanduri hädasignaali, mis ta äratas. «Kui silmad avasin, oli kõik must. Maja oli kuuma tossu täis,» kirjeldas Aunapuu ehmatust.

Ta haaras tooliservalt käterätiku, pani selle näo ette ja tormas toast välja. Õigupoolest läks leekidest pääsemine üsna vaevaliselt, sest majast oli elekter välja lülitunud ning sisse hingatud vingugaas muutis liikumise raskeks.

Õue pääsenuna püüdis ta värsket õhku hingata ning helistas kohe häirekeskusesse. Päästjad said väljakutse Kikase külla kell 20.09.

Aunapuu kinnitusel saabusid tuletõrjujad ruttu. Tänu tuletõrjujatele ja appi tõtanud külaelanikele jäi maja püsti ning seda saab taastada.

Saabunud meedikud tuvastasid noormehel vingumürgituse ning ta toimetati Tartusse haiglasse. Pärast tervisekontrolli ja hapnikuhingamist lubati ta öösel haiglast välja.

Aunapuu nõustus, et pääsemine oli napp. Veel mõni minut ja tagatoast alanud põleng oleks tõenäoliselt levinud tema magamistuppa ning põgenemistee ära lõiganud.


Põlengus hävis kahe toa sisustus, maja ülejäänud ruumid said suuri tahma- ja kuumakahjustusi. «Ainsad riided, mis alles jäid, on mul seljas,» nentis pääsenu.

Tulle jäi ka koolikott koos õpikute ja vihikutega. Luunja kool andis Aunapuule ajutiselt koolist vabastuse, et noormees oma eluga uuesti järje peale saaks.

Õnnetusele reageeris kiiresti ka Luunja vallavalitsus. Pere saab kasutada naaberkülas Kavastus asuvat ühetoalist korterit.

Õnneks oli kodu kindlustatud ning juba eile käisid ehitusmehed maja üle vaatamas. Tööd lähevad peagi käima ning kui kõik hästi kulgeb, pääseb pere kevadel koju tagasi.

Olgu töökorras

Lõuna-Eesti päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Erki Remmelkoor tõdes, et suitsuandur on inimesele väga odav elukindlustus.

Alles möödunud laupäeval hukkus Valgamaal Sangaste vallas Tiidu külas elumaja põlengus mees. Traagiline tuleõnnetus võinuks vabalt juhtumata jääda, kuid elupäästja ei asunud mitte laes, vaid lebas kapi peal. Seda toitev patarei oli tühi.

Remmelkoor lisas, et enamasti ei sõltu suitsuanduri töökindlus selle hinnast, sest seadmed toodetakse enam-vähem samas tehases. Tööpõhimõte on sama ning mehhanism üks. «Küll aga sõltub hind suitsuanduri tarnijast,» tõdes ta.

Remmelkoori sõnul on kõige tähtsam, et anduril oleks sees laetud aku. Kui seade hakkab piuksuma, tähendab see, et aku on tühi ning see tuleks kiiresti asendada. Korra nädalas tuleks nupulevajutusega kontrollida anduri tööd.

Päästjate kogemused näitavad, et tihti paigaldavad inimesed elupäästja köögilakke või ahju kohale. Väikseimgi suits paneb masina kõrvulukustavalt piiksuma. See tüütab inimesi ja nad võtavad suitsuanduri maha.
«Mõelge oma elamises läbi, kuidas paigaldada suitsuandur nii, et te seda magades kindlasti kuuleksite. Ärkvel olles märkate ju isegi, et kusagilt tuleb suitsu,» toonitas Remmelkoor. Ehkki seadus nõuab eluruumides vähemalt üht suitsuandurit, soovitab Remmel­koor neid paigaldada rohkem.

Päästeameti andmeil on viimase nelja aasta vältel eluhoonete tulekahjude arv vähenenud ligikaudu 50 protsenti.  Suurt rolli mängib kindlasti suitsuanduri kohustuslikuks muutmine.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles