Video: raskusronijad võitlesid gravitatsiooniga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna kell 11 algas Tartu ülikooli spordihoone siseseinal raskusronimise võistlus Crux Open Flash Festival, mis toimus seitsmendat korda. Ronimisseinal tuli ületada karniis ehk horisontaalne pind sedasi, et ronijad vedasid end edasi vaid põhiliselt käte jõul. 

Esimest korda ronimisvõistlusel osalenud Liisi Kasuk ütles, et hakkas ronimisega tegelema, kuna seda saab teha ka väljaspool spordisaali. «Sel suvelgi ronisin rändrahnude otsas,» lisas ta. Kasuk on tegelnud ronimisega umbes aasta, esimest korda ronis ta Tartu ülikooli spordisaali kaheksameetrise siseseina otsa juba esimeses treeningus.

Tartusse tuli lähipiirkonna parimaid ronijaid, kes võtsid üksteiselt mõõtu rajameistrite loodud marsruutide läbimisel. Võistlus toimus flash-festivali formaadis, see tähendab, et ronijad pidid jõudma tähistatud algusnukkidest raja lõpunukini teatud aja jooksul, samuti oli ette antud katsete arv.

Võistlusele tuli ligi 30 osalejat. «Neist kuus-seitse on treeninud alla pooleteise aasta, ülejäänud kauem ja on seega edasijõudnud,» rääkis Tartu kaljuronimisklubi Crux juhatuse liige Tarmo Kiik.

Vähe treeningukohti

Kiik rääkis, et ronimine pole Eestis veel väga menukas sport, kuid üha rohkem huvilisi liituvad kaljuronimisklubidega. «Tartus pole palju kohti, kus treenida,» nentis Kiik. Põhiliselt treenivad ronimissportlased Tartu ülikooli spordihoones või Lõunakeskuse seikluspargis. Tallinnas peaks aga 2019. või 2020. aastal avatama ronimishall, kus on pikemad seinad ja keerulisemad rajad ronimissportlastele. «Kindlasti suurendab ronimise populaarsust olümpia,» märkis Kiik. Nimelt on sportronimine esimest korda kavas Tokyo suveolümpiamängudel 2020. aastal.

Rajameister ehk rajakeeraja Gen Mandre ütles, et kindlat reeglit radade loomisel ronimisvõistlusteks pole. «Igal rajakeerajal on oma käekiri, aga eks kõik tahavad teha ronijatele põnevat rada,» lausus ta. Rajameistrit kutsutakse ronimises rajakeerajaks, kuna nukid seinal tuleb meistritel kinni keerata.

Trikiga rajad

Rajakeeraja proovib enda rajad alati ise läbi, et need oleksid päriselt ka läbitavad. Rajameistri muudab Mandre sõnutsi rõõmsaks see, kui rada ei läbita kohe esimese korraga, siis on järelikult rajal teatud nipp sees, mis võtab lahendamiseks pisut rohkem nuputamist ja füüsilist pingutust.

«Ronimine on nagu suusatamine või jooga,» võrdles Mandre spordialasid ja selgitas, et ronimisel tuleb kasutada kogu keha, aga samas ka mõistust. Kõige raskemaks pidas Mandre kukkumise hirmu ületamist. Kui jalg näiteks nukil libastub, jääb ronija julgestusköie otsa rippuma. «Kui sellest hirmust üle saada, on ronimine väga lõbus ja põnev spordiala,» sõnas ta.

Võistluse pani meestearvestuses kinni Juhani Almers, teisele kohale jäi Oleg Ivanov ja kolmandale Sergei Nazarenko. Naistest sai esimese koha Margarita Frolova, teise Marleen Eelma ja kolmanda Nadežda Nazarenko.

Parimaks meesalgajaks valiti Heilo Aadla ja naisalgajaks Liisi Kasuk.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles