Jõhkrutsemine jätkub: sarimõrtsukas Juri Ustimenko püüdis vangivalvuril kõri läbi lõigata

Juri Ustimenko. Foto: Liis Treimann

Tartu vanglas eluaegset vanglakaristust kandev sarimõrvar Juri Ustimenko istub tuleva aasta 1. aprillil taas kohtupinki süüdistatuna vangivalvuri mõrva katses. Samuti süüdistab Lõuna ringkonnaprokuratuur Ustimenko kaasvangi Nikolai Lilitškinit mõrvale kihutamise ja kaasaaitamise katses. Mõlemad mehed peavad vastust andma ka teiste vanglakuritegude eest.

Läinud aasta 14. veebruaril püüdis 37-aastane Ustimenko ühekorraraseerijast eemaldatud žiletiterast valmistatud ründevahendiga ametikohuseid täitnud 50-aastasel vanemvalvuril kõri läbi lõigata. Seejärel lõi ta valvurit sama terariistaga vastu kätt, mille valvur oli enesekaitseks üles tõstnud. Ohvril sai vigastada nägu ja kael ning talle anti vanglas esmaabi.

Süüdistuse järgi püüdis Ustimenko valvurit tappa kättemaksuks tööülesannete täitmise eest.

Paaristöö

Koos Ustimenkoga Tartu vanglas karistust kandvat 55-aastast Nikolai Lilitškinit süüdistab prokuratuur selles, et ta kallutas alates 2015. aasta augusti lõpust pooleteise aasta jooksul Ustimenkot mõrvama Tartu vangla ametnikke ning pani sellega toime mõrvale kihutamise ja kaasaaitamise katse.

Tartus politseiniku tulistamise eest vanglakaristust kandev Lilitškin julgustas Ustimenkot valvuritel päid otsast lõikama ning jagas nooremale kaaskinnipeetavale juhiseid ja näpunäiteid vanemvalvuri tapmiseks.

Ringkonnaprokuröri Aro Siinmaa sõnul on kuritöötõendite kogumine sellises suletud keskkonnas nagu vangla märkimisväärselt raskendatud, sest seal ei saa sündmustel olla juhuslikke pealtnägijaid ja paljud kinnipeetavad juhinduvad subkultuuri väärtushinnangutest.

«Kuriteole kihutamist ja kaasaitamist on raske tõendada aga igas keskkonnas, sest erinevalt täideviija tegevusest ei jäta need teod mingit käegakatsutavat jälge,» rääkis Siinmaa. «Seega tuleb tunnustada Tartu vangla uurijaid, kes järjepideva ja metoodilise töö tulemusena suutsid nii kuriteole kihutaja kui ka kuriteo täideviija tegevuse kohta küllaldaselt tõendeid koguda ja tõe päevavalgele tuua.»

Varasemad patud

Ustimenko on valvureid tappa ähvardanud ja mõrvata püüdnud varemgi. Süüdistuse järgi ähvardas sarimõrtsukas mullu augustis tappa tööl olnud valvurit, keda ta oli ka juba varem mõrvata üritanud. Samuti ähvardas Ustimenko tappa kaht valvurit läinud aasta novembris ja detsembris.

Sarimõrvar peab nüüd vastust andma ka kaasvangide korduva kehalise väärkohtlemise eest. 2015. aasta juunis viskas Ustimenko Tartu vangla eluosakonna köögis 54-aastast kaasvangi kruusis olnud kuuma veega ning tekitas talle esimese ja teise astme põletusi. Mullu jaanuaris peksis Ustimenko 31-aastast kaaskinnipeetavat.

Avaliku korra raske rikkumise pani Ustimenko toime 2016. aasta oktoobris, kui ta helistas Tartu vanglast politseisse ja teatas, et justiitsministeeriumis on pomm. Justiitsministeeriumist evakueeriti inimesed ning sündmuskohale saabusid politsei ja demineerijad. Lõhkeseadeldist siiski ei leitud.

Nikolai Lilitškinit süüdistab prokuratuur veel 2017. aasta 24. juunil Tartu vangla vanemvalvuri jalaga löömises.

Kriminaalasja arutamine algab Tartu maakohtus 1. aprillil.

Juri Ustimenko kannab karistust koos sõbra Dmitri Medvedjeviga 2002. aastal Eestis ja Lätis sooritatud kuritegude eest, milles kaotas elu seitse ja sai vigastada kuus inimest. Kohus mõistis Ustimenko süüdi kuue inimese tapmises, ühe mõrva pani toime Medvedjev, kes hukkus tulevahetuses politseinikega.

Ustimenko vahistati 2002. aasta 7. mail Poolas.

Nikolai Lilitškin on paadunud kurjategija, kes kannab praegu enam kui üheksa aasta pikkust vanglakaristust politseiniku tulistamise eest jahipüssist. Lilitškini pidas politsei kinni 12. augustil 2009. aastal.