Vanemuise väike maja tähistab täna juubelit

Vanemuise teatri väike maja. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Täna, 19. oktoobril täitub sada aastat päevast, mil toimus esimene avalik etendus teatrimajas, mida tunneme Vanemuise väikese majana.

Hoone ehitamise taga seisis Tartu Saksa käsitööliste selts, kes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses korraldas Tartus saksakeelset kultuurielu. Huvitav on teada, et enne praegust hoonet paiknes samal kohal sama seltsi poolt ehitatud puidust teatrihoone, kus peeti esimene etendus 21. juunil 1870. aastal — vaid mõni päev enne L. Koidula «Saaremaa onupoja» ettekannet Vanemuise seltsi pootl, mis märkis ühtlasi Eesti rahvusliku teatri algust.

Ainult suveperioodil teatritegevust võimaldav puidust teatrihoone hävis põlengus 1904. aastal. Tartu Saksa käsitööliste selts otsustas püstitada kivist teatrihoone ning kuulutas välja arhitektuurikonkursi, mille võitis saksa arhitektide Ernst Hoffmanni ja Fritz Schulze projekt. Ehitustööde käigus tegi projekti olulisi muudatusi ka Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorn, kes hoone esialgset juugendstiili täiendas tollal moes olnud neobiidermeierlike lisanditega.

Teatrihoone avati 19. oktoobril 1918. aastal Franz Grillparzeri näidendiga «Häda sellele, kes valetab» ning teatri ametlikuks nimeks sai Tartu Saksa teater. Kuna järgnenud kümnendid viisid suure osa sakslastest Eestist ära, jäi teatritegevus pikapeale soiku. Saksa okupatsiooni aastatel 1942-1944 tegutses hoones kino. 1944. aastal aga leidis sealt peavarju teise maailmasõja lahingutes kodu kaotanud Vanemuise teater, mille kõik žanrid toimisid selles majas kuni 1967. aastani, kuni osa tegevust koondus ka vastvalminud suurde Vanemuisesse. 1978. aastal puhkes väikeses majas tulekahju, mille tagajärjel muutus hoone pikemaks ajaks kasutuskõlbmatuks. 1990. aastal taasavatud väike Vanemuine avanes 2014. aasta sügisel oma vaatajatele taas kord renoveeritud ja värskendatud kuues.​