Tartu kaasavast eelarvest saavad toetust Kesklinna kool ja Annelinna spordiväljak
10. oktoober 2018, 18:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/10/11486326t1h77f5.jpg)
Täna õhtul kell kuus läks lukku tänavune Tartu kaasava eelarve hääletus, mis osutus kuue toimumisaasta menukaimaks: selles osales 5291 hääletajat, kes andsid kokku 10 318 häält. Kahekümne viiest hääletusel olnud ideest osutusid edukaimateks Tartu Kesklinna kooli liikuma kutsuv õueala ning Annelinna spordiväljaku renoveerimine, mis kogusid vastavalt 1202 ja 1053 häält.
Nõnda ostusid tulemused sarnaseks möödunud aastale, kui toetuse pälvisid idee Mart Reiniku kooli liikuma kutsuvast hoovist ja dendropargi liikumisradade arendamine.
Kesklinna kool kavatseb kaasava eelarve vahenditest rajada kooliõuele ronimis- ja rippumisvõimalused, jõu- ja tasakaaluharjutuste elemendid, pallimänguplatsi, markeeritud liikumisrajad ning madalad tõukeratta hüppekohad kooli hoovis. Samuti rajatakse peitusemängu varjumise võimalused ning täiendav jalgrattaparkla Laia tänava kõnnitee äärde.
Annelinna spordiväljaku renoveerimise idee tutvustuses toodi välja, et praegu on see ala amortiseerunud, kuid eesmärk on saada Descartes´i ja Hansa Kooli välialal pallimängudeks ja muudeks sporditegevusteks sobiva kattega väljak, mille äärealadel paiknevad trenažöörid.
/nginx/o/2018/10/10/11486327t1hb6e5.jpg)
Kaasava eelarve mahuks oli 200 000 eurot, mis tähendab seda, et mõlemad võidukaks osutunud ideed saavad arvestada 100 000 euroga.
Kaasava eelarve projektijuhile Lilian Lukkale tegi head meelt, et hääletusel osalenute hulk on aasta-aastalt kasvanud. Seniseks rekordiks oli mullune 4635 hääletanut, kuid tänavu andis oma hääle 5291 inimest ehk 6,6 protsenti Tartu hääleõiguslikest (16-aastastest või vanematest) elanikest. Et iga osalenu võis anda kuni kolm häält, kujunes häälte koguhulgaks 10 318 (mullu 9090).
«Tundub, et inimestele läheb hääletus korda ja teadlikkus sellest aina tõuseb,» märkis Lukka. «Kuid teisalt teevad ka ideede autorid oma kogukonna sees ja ka laiemalt kõvasti promotööd, et nende idee võitjaks osutuks.»
Suurem osa häältest anti internetis Volise keskkonnas, ent Lukka sõnul on kindel kontingent, nii 350 inimese ringis, kes käib hääletamas raekoja infokeskuses. Lukka lisas, et ilusaks unistuseks võiks olla hääletajate arvu viimine kümne protsendini hääleõiguslikest elanikest, kuid see pole lihtne ülesanne. «Kuid muidugi loodame igal aastal, et hääletajate arv teeb väikese hüppe,» ütles projektijuht.
Kokku esitati Tartu kaasavasse eelarvesse tänavu 57 ideed, millest pärast ekspertide koosolekuid ja suviseid avalikke arutelusid koorus välja 25, mis läksid rahvahääletusele. Võidutsenud ideede edumaa järgnevate ees oli selge, esiviiskusse mahtusid veel Emajõe vabaujula kaasajastamine (867 häält), valgustus Emajõe-äärsele alleele Kartuli tänavast vabaujulani (789) ning joogiveevõtukohad kergliiklusteede äärde (714).
Kõik tulemused on leitavad SIIT.