Umbes 40-aastane mees kaebas väsimust ja haiglast olekut. Perearst tegi analüüsid, sealhulgas lasi igaks juhuks teha ka uuringud maksa funktsiooni kohta.
Haiguse taga võib peituda viinapits
21. november 2011, 22:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patsient ütles, et alkoholiga tal probleemi ei ole. «Siin peab olema midagi muud,» oli ta veendunud.
Arstki oli temaga nõus. Alles siis, kui ta uuringu vastust nägi ning jutt selleni jõudis, missuguse koguse alkoholi tarvitamine võib tervist kahjustada, tuli tõde välja. Patsient oli õlle osatähtsust täiesti eiranud. Tema tavaline harjumus oli juua õhtuti neli-viis pudelit õlut. Tal ei olnud õrna aimugi, et ka lahja alkohol võib tervist kahjustada.
Keerukas teema
Iga perearst teab, et näiteks kõrge vererõhu puhul tuleb patsiendiga kõnelda tervislikumast eluviisist, liikumise vajalikkusest, õigest toitumisest ja suitsetamise kahjulikkusest. Kuidas aga juhtida tähelepanu sellele, et alkohol on samuti kõrge vererõhu põhjustaja?
«Võib-olla ma hoopis märgistan inimest tema klaasitõstmise harjumust uurima hakates? Kas see on eetiline?» küsib ülikooli perearstikeskuse arst Ruth Kalda.
Teatavasti põhjustab alkohol ühiskonnas üldse vastakaid tundeid. Mõningatel juhtudel räägitakse selle kasulikkusest. Vastuvõttudel ja seltskondades märgib alkohol ühtekuuluvustunnet …
«Aga küsida võiks ka vastupidi. Kas on eetiline inimesele üldse mitte märku anda, millist kahju alkohol ta tervisele siiski teeb,» räägib Ruth Kalda edasi.
Ülikooli perearstikeskuse arstid on nimelt alustanud terves Eestis kolleegide koolitamist, kuidas kõnelda patsientidega alkoholist ning mida veel ära teha, et suurendada inimeste teadlikkust ohtudest.
Alkoholisõltuvus on raske haigus ja vajab erispetsialistide sekkumist, kuid alkoholi riskitarbimine on hoopis teine teema ja rääkida tuleb just sellest.
«Nii nagu me oma patsiente kaalume ja mõõdame ning küsime toitumisharjumuste kohta, nii peaksime uurima, kui sageli on nad harjunud pudeli õlle, purgi džinnijoogi või veiniklaasiga,» selgitab Ruth Kalda.
Teine näide
Perearsti juurde tuleb mees koos elukaaslasega. Mehe mure on südame rütmihäired. Ükskord sundinud need teda isegi kiirabi poole pöörduma. Kui arst küsib, kas mees on ehk ise märganud, millal vaevused tekivad, pakub ta välja alkoholi, et näiteks pärast klaasi veini või õlut. Elukaaslane kõrval raputab ägedalt pead: «Sina! Sinul ei ole seda probleemi...»
Tegelikult tundis mees ise oma probleemi põhjuse ära. Kuigi tegemist ei olnud alkoholi liigtarbimisega, tekitas juba väike kogus tal tervisehäire.
Et teada saada, kui sageli tarbivad perearsti patsiendid keskmiselt alkoholi, on Ruth Kalda sõnul tehtud esimesed uuringud. Tulemuseks on, et perearsti nimistu 2000 patsiendist 200 tarvitab alkoholi koguses, mis ohustab tervist.
Ruth Kalda meelest on tulemus üsna hirmutav, sest tema küll ei oska silme eest läbi lasta kõiki neid oma nimistu inimesi, kelle puhul alkoholi riskitarbimine on ilmne. Ta lihtsalt ei tea neid.
Ruth Kalda lausub, et juba lihtsa jutuga saab inimest aidata. «Me ei saa teda jõuga millekski sundida. Kuid kui inimene soovib oma eluga midagi ette võtta ja tahab kuhugi jõuda, on tervis talle oluline. Me saame aidata tal valikuid teha,» ütleb Ruth Kalda.
Alkohol
• Väike risk – üks klaas (330 ml) lahjat õlut, klaas (120 ml) punast veini või pudel (275 ml) lahjat viieprotsendist jooki (nt cooler) päevas.
• Tervist ohustav risk – 2 kuni 4 klaasi (40 ml) kanget alkoholi, 2 kuni 4 purki (500 ml) siidri- või džinnijooki või 2 kuni 4 kannu (500 ml) kanget õlut päevas.
• Tervist kahjustav risk – üks või enam pudelit veini või 4 kuni 5 ja enam pudelit õlut päevas. Kahjustab inimese vaimset ja füüsilist tervist.
• Naistel piisab ohuks poole väiksemast kogusest.
• Tervise säästmiseks on olulised vähemalt kolm alkoholivaba päeva nädalas.
Allikas: Ruth Kalda