/nginx/o/2018/09/07/11398056t1h0971.jpg)
Sel laupäeval kell 12 päeval avatakse Jõgeva kesklinna pargis poliitik Ants Paju mälestuspink. Mälestuspingi püstitamise idee tuli Jõgeva Lions klubi liikmetelt – Paju oli selle klubi asutaja ja president.
Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuspink
7. september 2018, 23:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pingi püstitamise idee viis ellu Paju tütre Angela Rehi eestvedamisel loodud Ants Paju nimeline fond. «Kui pöördusin pingi püstitamiseks annetusi kogudes isa kaasvõitlejate ja mõttekaaslaste poole, samuti organisatsioonide poole, kellega ta seotud oli, kogesin, et ehkki isa pole meie hulgas juba seitse aastat, tunnevad paljud endiselt, et ta esindab nende jaoks olulisi väärtusi,» rääkis Angela Rehi.
Ants Paju, kes kuni 1955. aastani kandis Ants Valdmani nime, sündis 1944. aastal Tamsi külas Pajusi vallas Jõgevamaal ning oli Eesti kergejõustiklane, ajakirjanik ja poliitik. Aastatel 1949–1955 viibis ta küüditatuna Siberis.
Paju lõpetas aastal 1970 Eesti põllumajandusülikooli metsainsenerina ja 1979. aastal Leningradi kõrgema parteikooli ajakirjanikuna. Aastail 1979–1984 oli Paju Jõgeva rajoonilehe Punalipp asetoimetaja ning 1984–1990 ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja.
Paju oli ka üks Eesti Rohelise Liikumise asutajaid. Perioodil 1990–1992 oli ta Eesti kongressi ning ülemnõukogu ja 1995. aastal 8. Riigikogu liige. Aastatel 1974–1990 kuulus ta NLKP-sse, 1993–1999 Keskerakonda ning aastast 2000 Isamaa ja Res Publica Liitu.
Ta oli aastatel 2000–2001 Jõgeva linnapea ning 2004–2005 Jõgeva linnavolikogu esimees.
Valentin Kuik on Pajust teinud filmi «Kümme isamaa kõnet». Paju oli ka 20. augusti klubi liige. Teda on pärjatud Valgetähe 5. klassi teenetemärgi, Riigivapi 3. klassi teenetemärgi ja Poola Kuldse teeneteristiga. Ants Paju suri 28. juunil 2011. aastal.