Kolmeaastaselt autoõnnetuse tõttu halvatuks jäänud Kätlin Pillai, kes oli aastaid lastekliiniku patsient, elab nüüd oma täiskasvanuelu esimesi nädalaid sisekliiniku nakkushaiguste osakonnas. Kohanemisaeg ei ole lihtne.
Halvatud tüdruk kohaneb uues haiglas raskelt
3. november 2011, 22:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle Kätlin Pillai palati kostab popartist Britney Spearsi laul, mis on ilmselt üsna hea muusikavalik, kui olla 19-aastane neiu ehk üsna suur tüdruk.
Kätlinil on otse pea kõrval spetsiaalsel alusel sülearvuti, telefon ning pulk, mille abil saab ta endale kas muusikat või filme valida ning sõpradele sõnumeid saata.
Kätlini täiskasvanuks saamine ei ole tema ema Leila Pillaid tavapärasest hoolest oma tütre käekäigu pärast aga päästnud. Pigem on mure ühest haiglast teise kolimise ja kohanemisraskuste pärast suur ning stressi tekitavad ka pealtnäha pisikesed asjad.
Emaarmastus
Leila Pillai viibib endiselt kõik oma elu vabad tunnid Kätlini juures, püüdes pakkuda talle samasugust turvatunnet, millega tüdruk lastekliinikuaastatel ära harjus. Ema tahaks lapsega koos olla ööselgi, nagu ta seda lastekliinikus tegi, aga nüüd ei ole see enam võimalik. Täiskasvanud patsiendi puhul haiglareeglid niisugust asja ei luba.
Kätlin Pillai ise ütleb, et ööd ilma emata on üsna kohutavad, ta näeb košmaarseid unenägusid või ei maga üldse.
«Täiskasvanu ongi raskem olla kui laps,» ütleb osakonna juhataja Matti Maimets selle peale. «Kes meist ei tahaks nii mõneski olukorras laps edasi olla, aga enamasti ei ole see võimalik. Täiskasvanud patsiendi ema ei saa palatis ööbida. See on paratamatu.»
Kätlin Pillai täiskasvanuea koduhaiglaks sai Tartu Ülikooli sisekliiniku nakkusosakond selle pärast, et peale tüdruku füüsilise eripära tuleb tema puhul arvestada sellega, et ta kehas elab baktereid, kel on erakordne võime ravimite toimele vastu panna.
Tema ravi ja põetamine vajab rangete reeglitega isolatsiooniosakonda.
«Kätlini keha on väga õbluke, ta ei kaalu midagi ning seepärast on ta immuunsüsteem üsna vilets, isegi tavaline nohuviirus võib talle ohtlikuks saada,» selgitab Matti Maimets.
Vihane rokkmuusika
Kui Britney Spears vaikib, ütleb Kätlin, et tegelikult meeldib talle väga rokkmuusika ja et seda kuulab ta vastavalt meeleolule.
«Kui ma vihane olen, siis kuulan eriti raju muusikat,» sõnab Kätlin.
Tüdruk räägib omapärasel, peaaegu hääletul viisil, mida võib ka sosinaks pidada. Siiski artikuleerib ta oma sõnu väga täpselt ja ilmekalt ning kui hingamisaparaadi kahin ei segaks kuulamist, poleks lobisemine temaga sugugi raske.
«Millal sa vihane oled?» küsin.
«Siis, kui mulle sunnitakse midagi peale, mis mulle ei meeldi. Näiteks kui sunnitakse toitu sööma, kui ma olen öelnud, et ma ei taha ... Ja privaatsust on siin palju vähem kui lastehaiglas.»
Hoolimata sellest, et Kätlini ainus liikuv kehaosa on ta pea ning ta teki all olevat kõhetut keha peaaegu ei märkagi, on ses tüdrukus iseloomu rohkem kui mõnel teisel.
Ka ema Leila Pillai kaitseb tütre huve uues osakonnas, uute õdede ja hooldajate keskel, nagu oskab: ühest küljest osakonna personali küll mõistes, teisest küljest neile aga ka etteheiteid tehes.
Näiteks tuleb Kätlini hingamisteedest teatud vaheaegade järel sinna kogunenud lima ja rögaklimpe peenikese sondiga välja imeda ehk hingamisteid aspireerida. Hingamisaparaat tuleb neil hetkedel eemaldada, mis tähendab, et puhastusprotseduuriks on aega mõned sekundid.
Kätlin ütleb otse välja, et nakkusosakonna õed teevad seda protseduuri liiga aeglaselt ning ta tõepoolest pelgab ebameeldivat lämbumistunnet ja just seepärast usaldabki ta pärast uude osakonda kolimist aspireerimisel ainult oma ema.
Leila Pillai kurdab, et kuigi ta on tütrega tulest ja veest läbi käinud ning mõistab tema vajadusi ja mõtteid õhust, oskab teda igas olukorras aidata, tajub ta, et kõik see, mida ta oskab Kätlini heaks teha, ei meeldi alati õdedele. Ema tahab aidata, aga tunneb, et on hoopis tüliks.
Alguse valud
Nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets ütleb, et ta ei kahtle selles, et kõik need mured taanduvad. Õed on arenemisvõimelised ja küll vilumus tuleb. «Meil on suurepärane vanemõde, kes praegu on koolitusel,» räägib ta. «Just tema on see, kes hoiab osakonna korras ja kel on väga õiged reeglid. Tema on meie osakonna võim ja talle lihtsalt ei tohi vastu hakata.»
Maimets märgib, et ilmselt on vastastikku piire maha panna püütud ning väikesi arusaamatusi olnud, aga kõigest saab ajapikku jagu.
Patsiendi lugu
• Kätlin Pillai seljaajuvigastus asub 4. ja 5. selgroolüli kõrgusel, mis tähendab, et kaelast allpool olevat keha ta liigutada ei saa.
• Kohe pärast autoõnnetust eemaldati tüdrukul põrn. Ka on talt opereeritud üks neer.
• Kätlin ise hingata ei saa, seetõttu sõltub ta elu hingetorru pandud kanüülist ja hingamisaparaadist, mis aitab ta kopsudel töötada.
• 16 aastat on Kätlin Pillai olnud TÜ Kliinikumi lastekliiniku patsient. Nüüd, 19-aastasena, mil ta on täiskasvanud, on tast saanud Tartu Ülikooli sisekliiniku patsient.