Üheslaulmine täitis Tartu raeplatsi suures osas rahvaga

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raekoja platsil rahvast jätkub.
Raekoja platsil rahvast jätkub. Foto: Laila Kaasik

«Kaunistagem eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda...» Just nii algas täna kell 19.20 üleilmne kontsert «Laulu võim», puudutades Tartu raeplatsil sadu inimesi, nii nagu tuhandeid inimesi üle Eesti ja välismaalgi.

Eesti lipu lipulaulu kirjutas helilooja Enn Võrk 1922. aastal. Laulu sõnade autor on vaimulik Martin Lipp, tema loodud salmid nägid esimest korda trükivalgust juba 1897. aastal.

On raske ette kujutada, mida tundsid inimesed neid sõnu lugedes siis, kui Eesti riigi loomiseni jäi veel paar aastakümmet. Igaüks saab aga sama küsimust küsida endalt nüüd, mil Eestil sünnist on möödas sada aastat, kuigi iseseisva riigi aastaid on neist vähem kui pool. Et mida me päriselt tunneme, kui hõiskame «Eesti, Eesti, ela sa!»

«Eesti lipu» laulu ajal seisis minu kõrval vanemas keskeas mees, kes sõnagi kaasa ei laulnud, aga kogu ta olekust ja keha vaiksest liikumisest oli tunda, et need sõnad ja viis teda puudutasid. Kui lugu lõppes, pühkis mees põselt pisara.

Laulul on tõepoolest imeline võime äratada inimestes tundeid, mida nad  iga päev tunnistada ei märka. Ehk see ongi laulu võim, nii nagu kontserdi pealkiri ütleb.

«Eesti lipu» järel kõlasid «Isamaa armas», «Kui mina hakkan laulemaie» ja «Ema süda».

Kontserdi algul vedas Tartu raeplatsile üles seatud tehnika natuke alt, aga rahvas laulis edasi ka siis, kui heli kõlaritest korraks kadus.
Kontserdi algul vedas Tartu raeplatsile üles seatud tehnika natuke alt, aga rahvas laulis edasi ka siis, kui heli kõlaritest korraks kadus. Foto: Laila Kaasik

Kui uskuda üleilmsesse laulukoori veebi teel registreerunute arvestust EV100 leheküljel, siis oli lauljaid Eestis ja välismaal kontserdi algul 31 000, ja Tartus neli ja pool tuhat, sisetunne ütleb aga, et küllap on neid palju rohkem.

Vähemalt 40 paigas üle Eesti asetleidval üheslaulmisel saab osaleda jälgides kas Eesti Televisiooni ja Vikerraadio ülekannet või istudes ükskõik kus oma kodus või sõprade juures - piisab ka arvutist või nutiseadmest.

Loomulikult piisab sellestki, kui koos on ainult lauljad ning nende hulgas lihtsalt keegi julge, kes hääle lahti lööb ning omas tempos alustab. Telekat, raadiot ja arvutit pole laulmiseks ju tegelikult vaja.

Meie inimesed.
Meie inimesed. Foto: Laila Kaasik

Eesti vabariigi 100. aastapäeva suvepidustuste üheslaulmise kontsert kestab 100 minutit, ettekandmisele tuleb 26 kõigile tuntud laulu.

Kolmsada isetooli olid juba enne kontserti varakult hõivatud ja samapalju või rohkem inimest seisis püsti. Osadel olid laulusõnad väljaprinditult ühes, teistel Postimehe vahelt leitud lauluvihik kaasas, kolmandad küünitasid vaadata sõnu ekraanilt, neljandad laulsid peast, viiendad ei laulnud, aga olid rõõmsad ja naeratasid kõigile.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles