Tartu linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone tühistatud tulemusega arhitektuurivõistluse töid kutsutakse hindama eksperdid, kes esitavad oma järeldused uuesti kogunevale žüriile.
Arhitektuurivõistlus läheb uuele ringile
8. oktoober 2011, 18:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu abilinnapea ja arhitektuurivõistluse žürii esimees Raimond Tamm ütles, et sel teisipäeval peetud suure nõupidamise tulemusel valisid linnavõimud uue tee, kuidas arhitekt Emil Urbeli vaidlustuse tagajärjel nurjunud konkurss ikkagi aasta lõpuks tulemuseni viia.
Urbel juhtis mäletatavasti tähelepanu, et suur osa võistlustöid ei vastanud esitatud tingimustele, žüriil olnuks küll õigus ülesandest hälbimise olulisust kaalutleda, kuid seda ei tehtud ja kaalutlusi ei protokollitud.
Nii otsustas linn tühistada võistlustööde kvalifitseerimise käskkirja ja ühtlasi võistluse tulemused. Seejärel asus linn seisukohale, et konkursi korraldamise eest vastutava linnavarade osakonna ametnikud peavad hindama kõigi tööde vastavust esitatud tingimustele, sealhulgas planeeringule ja muinsuskaitse eritingimustele.
Nüüdseks on kujunenud seisukoht, et töömaht on reaametnikele liiga suur ja ületab nende kompetentsust, kui küsimuse alla tulevad näiteks kunstilised aspektid.
Uued küsimused
«Panime paika, et moodustame ekspertidest väikese rühma, kus iga ekspert hindab oma valdkonda, on muinsuskaitsevaldkond, detailplaneeringule vastavus, tuleb juurde ka võistluse tingimuste koostaja arhitekt Kalle Komissarov,» ütles Tamm. «Iga võistlustingimuse puhul tuleb analüüsida, kas töö vastab või ei vasta sellele ja kui oluline see on. Lõpliku hinnangu, millised tööd on võimalik kujundada tingimustele vastavaks, annab žürii.»
Hoolimata vaidlustustest ja mitme žüriiliikme tõdemusest, et peaaegu kõik võistlustööd eiravad mingites küsimustes püstitatud tingimusi, usub Tamm, et võistlus on siiski võimalik tulemuseni viia. Vaidlusi tekitavad aga ka linna seisukohad olukorra lahendamisel.
Eesti Arhitektide Liit on oma pöördumises kahtluse alla seadnud Raimond Tamme lehes öeldud väite, et žürii ei pidanudki hindama võistlustööde tingimustele vastavust. Arhitektide liit leidis, et just see – hinnata tööde vastavust püstitatud ülesandele ehk võistlusjuhendile, võistlustingimustele ja muinsuskaitse eritingimustele – oligi žürii ülesanne.
Enne žüriid töötanud kvalifitseerimiskomisjoni ülesanne oli kontrollida selliseid aspekte nagu kavandi esitamise õigus ja dokumentide vastavus nõuetele. Ka seadis liit kahtluse alla komisjoni töö tulemuste tühistamise õiguspärasuse.
Väike tantsupidu
Arhitektide liidu aseesimees Jaak Huimerind ütles eile, et liit igal juhul toetab konkursi tulemuseni viimist, sest arhitektid on võistlustöödega palju vaeva näinud.
Küll aga on tekkinud olukord sundinud liitu kiirendatud korras asuma korrastama arhitektuurivõistluste korraldamise juhendit, mis peaks arvestama senisest rohkem riigihankelisi aspekte.
Karisid on siiski palju, sest õhus on tendents, et arhitektuurivõistlusi võidaksegi hakata riigihankena vaidlustama. Praegune võistlusest võistlusesse korduv tingimuste eiramine tekitab arhitektide tsunftis küll nurinat, aga samas peab võistlevatel arhitektidel säilima teatav vabadus, muidu kaob arhitektuurivõistluste mõte, rääkis Huimerind.
«Üks oht on selle riigihankelise diskvalifitseerimisega veel,» ütles ta. «Siis me tõstame tingimustele mittevastavad tööd kõrvaltuppa luku taha ja žürii ei näegi neid. Arhitektuurivõistlus on kultuurisündmus, väikses mastaabis tantsupidu, kus žüriil on õigus vaadata ka tingimustele mittevastavaid töid ja anda ergutuspreemiaid lahedate mõtete eest.»