Palju segadust põhjustanud Tartu kunstimuuseumi ja Tartu linna üürisuhete selgitamiseks tuleb minna ajas mõni aasta tagasi. Raekoja platsi äärses viltuses majas on riigile kuuluv muuseum linnalt aastaid ruume rentinud väga soodsatel tingimustel. Soodsaimatel kui mis tahes teine Tartu kultuuriasutus või mittetulundusühing.
Nii on kunstimuuseum viimasel viiel aastal maksnud linna madalaimat üüri – 0,96 eurot ehk 15 krooni ruutmeetri eest. Kuigi muuseumi kasutuses on kogu maja (üldpind 1000 ruutmeetrit), on muuseum tasunud linnale üüri vaid kunstigaleriina kasutatava pinna (743 ruutmeetri ) eest. Üldkasutatav pind, mida on majas 271 ruutmeetrit, on muuseumi kasutuses olnud tasuta. Üüri pole korrigeeritud ka tarbijahinnaindeksist lähtuvalt, nagu seda näeb ette linna üürilepingu tüüpvorm.
Lepinguperioodi lõppedes on loomulik, et osapooled vaatavad üle senised lepingutingimused. Linn lähtus seejuures põhimõtteist, mis kehtivad teistele linnas tegutsevatele mittetulundusühingutele, siht- ja riigiasutustele, kellelt ei võeta üüri turuhindade alusel.
Mittetulundusühingutele on linnale kuuluvatel pindadel kehtestatud üürimääraks 1,28 eurot (20 krooni) ruutmeetrilt. Ka ei ole kellelegi antud ruume osaliselt tasuta kasutada.
Võrdsest kohtlemisest lähtuvalt tehtigi kunstimuuseumile uus üüripakkumine, mis on samas suurusjärgus kui Tartu teistel kultuuriasutustel. Kesklinnas kehtivatest turuhindadest on muuseumile pakutav üür viis kuni seitse korda soodsam. Nii näiteks üürib linnavalitsus oma osakondade tarbeks Raekoja platsil eraomanikult ruume, makstes 6,8 eurot ruutmeetri eest.
Uue lepingu kohaselt tuleks muuseumil aasta üürisumma 12 456 eurot senise 8544 asemel. Hoone omanikuna on linnal kanda oma kulud ja üürist saadav raha investeeritakse maja korrashoidu.
Kunstimuuseum on avaldanud soovi, et linn vahetaks välja või restaureeriks järgneva lepinguperioodi jooksul hoone aknad, mis on hädavajalik muuseumi tegevuse jätkamiseks. Akende osaline vahetus järgmise viie aasta jooksul nõuab linnalt umbes 30 000 eurot. Umbes sama palju on linnal kulunud ka eelnenud viie aasta jooksul fassaadiremondiks, sisetöödeks ja välihoolduseks.
Kui linnal oleks kavas kunstimuuseumi pealt hõbeseekleid või eurosid teenida, siis võiks ta viltuse maja anda üürile turuhinnaga, mis praegustest kinnisvarahindadest lähtudes võiks olla umbes kaheksa korda suurem kui muuseumilt saadav üür.
Linn annab endast parima, et eesti kunsti pärandit hoidev ja väärtustav asutus saaks linnasüdames asuvas atraktiivses majas tegevust jätkata. Kahtlemata on unikaalsete kogudega muuseum Tartu üks olulisimaid kultuuri- ja turismiobjekte, mille tegevust me igati toetame.
,
Samal teemal: Markus Toompere «Linn surus renditõusu läbi», TPM 29.9.
Tartu Kunstimuuseumi filiaalistamisest loe ka TPM 15.9, 19.9, 22.9. 28.9.