Kevadel läks Ilona Martinsonil oma söögikoha avamisega nii kiireks, et ei jõudnudki sellele päris oma nišši otsida. Vähem kui pool aastat hiljem on ta vea aga parandanud – Tartumaale tuleb esimene kreeka restoran.
Kreeka jõudis Luunjasse
24. september 2011, 21:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem hoopis hambaarsti assistendina töötanud Martinson muigas, et ta ei arvanud kunagi, et võiks toitlustusse tööle sattuda. Nüüd on aga tema hoida ja käsutada Luunja ainus söögikoht, Mõisakelder, mis tänasest hakkab kandma Hellase taverni nime.
Abikaasaga kahe peale taheti alguses teha tee äärde hamburgeriputka. Kuid kui selle mõttega valda mindi, pakuti sealt hoopis kunagist mõisa kartulikeldrit, ligi kümme aastat tühjana seisnud restoraniruume, mis vajasid remonti.
Kevadeks jõuti töödega nii kaugele, et aprillis sai uksed lahti teha. «Aga midagi oli nagu puudu, see ei olnud täiuslik,» rääkis Martinson, et miski jäi kripeldama.
Välimus jääb samaks
Reisilt Kreetale tuli ka inspiratsioon – sellist toitu võiks ju edukalt pakkuda Eestis. Pealegi ei ole kreeka köök Lõuna-Eestis üldse esindatud, näiteks Tallinnas on kreeka restorane koguni kolm.
Restorani sisemuses ei muutu kreekastumisega kuigi palju. Seinad ja laevõlvid on juba sobivalt valgeks võõbatud, järgmisel nädalal hakatakse tegema ka seinamaalinguid, et õiget hõngu juurde anda.
Täna esimest korda esitletavat menüüd pandi koos kokaga kokku mitu kuud. Kuna kokk ei ole kreeklane, vaid päris tartlane, siis oli see keeruline töö, mis hõlmas nädalate viisi interneti ja kokaraamatute uurimist ning eri roogade katsetamist.
Midagi eksootilist nagu kaheksajalad või kitseliha menüüst ei leia, sest Martinsoni sõnul tuleb ikkagi arvestada eestlaste maitse-eelistustega. Mõned kuulsamad toidud nagu näiteks moussaka või kreeka salat on aga täiesti olemas.
Õiged joogid
Ka alkoholi nimekirjast leiab Kreekat ja praega tuleb kaasa jääkülm pitsitäis traditsioonilist aniisiviina ouzo’t. Ilona Martinsoni õde on aastaid just seal riigis baaridaamina töötanud ja adekvaatne info selle kohta, mida ja millist osta vaid telefonikõne kaugusel.
Martinsonid kinnitasid, et mitte mingil juhul ei ole praegune Mõisakelder ega saa ka Hellasest läbupaik, vaid see on soliidne õhtustamiskoht.