Tartu pärib riigilt aru hooldusteenuste kohta

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil Tartu linnapea Urmas Klaas.
Pildil Tartu linnapea Urmas Klaas. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartu linnavalitsus saatis juuni lõpus Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Haigekassale pöördumise, millega palus selgitusi hooldekoduteenuse (väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus) ja hooldusravi (iseseisev statsionaarne õendusabi teenus) olemuse, piiride ning sihtrühmade kohta. 

Pöördumisega pidas linnavalitsus silmas abi osutamist isikutele, kes on statsionaarse hooldusravi jaoks liiga terved, samas aga nii ulatuslike terviseprobleemidega, et hooldekodud jäävad hätta neile abi osutamisega. 

Hooldekoduteenuse puhul on kehtestatud nõue, et hooldustoiminguid tegeval isikul peab olema omandatud vastav kutse. Sealjuures ei ole aga reguleeritud, kes peaks hooldekodudes tegelema nende patsientidega, kellel on elukestev õendustoimingute vajadus. Vastavalt sotsiaalministri määrustele võib õendustoiminguid teha õe kutse omandanud registreeritud tervishoiutöötaja. 

Linnavalitsuse sõnul on patsiente haiglast välja kirjutavatel tervishoiuasutustel väga sageli ootus, et hooldekodudes tehakse neid samu toiminguid, mis haiglates. Samas ei ole hooldustöötajad pädevad tegema õendustoiminguid ning enamikel üldhooldekodudel ei ole kohustust ega ka võimalust võtta palgale meditsiinipersonali. 

Tartu linnavalitsus soovis oma kirjaga teada, millisel seisukohal on riik üldhooldusteenuse sisu osas. Kas saab olla ootuspärane, et lamav haige kirjutatakse haiglast välja ning sealjuures eeldatakse kohaliku omavalitsuse kaasabi  inimese suunamisel edasisele hooldusele hooldekodusse. Teadaolevalt on selliste terviseprobleemidega inimeste puhul mitteoskusliku sekkumise näol terviseriskid väga kõrged. 

Tartu linn on teadlik Eesti Haigekassa poolt loodud võimalustest, et inimene võib viibida vastava näidustuse korral hooldusravil kuni 60 päeva ja vajadusel saab pikendust taotleda. Reaalselt kirjutatakse patsiente haiglast välja siiski märksa lühema aja vältel sooviga suunata nad edasisele hooldusele hooldekodudesse või liiguvad nad ühest raviasutusest teise, et raviasutus saaks täita Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingusse kirjutatud kokkuleppeid voodipäeva keskmise päevade arvu osas. 

Kui raske terviseprobleemiga inimene viibibki mõnes hooldekodus, siis ei piisa linnavalitsuse hinnangul ka koduõendusteenuse osutamisest, kuna lepingud ei võimalda koduõel teha hooldekodusse igal päeval vajalikul hulgal visiite või osutada teenust nädalavahetusel.   

Tartu linnavalitsus küsis selgitust, milliseid võimalusi näeb riik inimeste abistamises olukordades, kus hooldekodud keelduvad ulatuslike terviseprobleemide tõttu inimesi vastu võtmast ja kohalik omavalitsus ei leia sobivat teenuskohta isikutele, kelle lähedastel puuduvad oskused ja võimalused hooldust tagada? 

Linnavalitsus tegi oma kirjas riigile ettepaneku koostada juhised, millise terviseseisundi ja hooldusvajadusega inimesed peaksid viibima tervishoiuasutuses ja millistel juhtudel võimaldatakse hooldekoduteenust. Tartu linn on huvitatud, millised tegevused on riigil lähiajal kavandamisel kirjeldatud probleemide lahendamiseks. 

Tartu linna hinnangul on vajalik koostöös Eesti Haigekassaga reguleerida õendustegevus hooldekodudes ning ulatuslike terviseprobleemidega inimestele luua võimalus viibida elu lõpuni statsionaarsel õendusabiteenusel. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles