Kohus ei vabastanud Herman Simmi enne tähtaega vangistusest (2)

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herman Simm 2006. aastal koos president Arnold Rüütliga.
Herman Simm 2006. aastal koos president Arnold Rüütliga. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Tartu maakohus ei vabastanud riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi (71) enne tähtaja lõppemist vangistusest.

Kohus leidis, et hoolimata mitmest positiivsest asjaolust ei ole Simmi enne tähtaega vabastada võimalik, eelkõige toimepandud kuriteo suuruse tõttu.

Äsjase kohtumääruse järgi saatis Simm korda kuriteo, mis ei olnud ühekordne, hetkeemotsioonile tuginenud käitumine, vaid süsteemne, enam kui kümme aastat väldanud Eesti Vabariigi julgeolekut kahjustav tegevus. Kohtu hinnangul suurendas Herman Simmi teo ebaõigsust veelgi asjaolu, et ta töötas mitmel olulisel ametikohal, kus temalt eeldati lojaalsust riigile ja tema suhtes oli tavapärasest suurem usaldus.

Kuigi Simm on väljendanud kahetsust ja häbi, üritab ta näidata end ohvrina ja õigustab enda käitumist sellega, nagu puudunuks riigil institutsioon, kes oleks suutnud kuriteost keeldumise korral teda ja tema perekonda kaitsta. Kohtu hinnangul on küsitav, kas karistus on pärast ligi 10-aastast vangistust oma eesmärgi täitnud, kui kinnipeetaval on arusaam, et tema enda otsustest ei sõltu midagi kuriteo ärahoidmiseks.

Kohus märkis veel, et vangistusest enne tähtaega vabastamisel tuleb arvestada ka ühiskonna arusaamadega õiglasest karistusest ja sellega, et raskete tagajärgedega kuriteod väärivat ranget hukkamõistu. Kohtu hinnangul ei vastaks Simmi enne tähtaega vabastamine ühiskonna õiglustundele.

Simmi enne tähtaega vabastamist toetas Tartu vangla, kuid ei toetanud prokurör.

Simm on oma vangistusest praeguseks ära kandnud enam kui kaks kolmandikku, mistõttu on tal seaduse järgi võimalik taotleda karistuse kandmisest vabanemist.

Simm tunnistati 25. veebruaril 2009 Harju maakohtu otsusega süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises. Talle mõisteti 12 aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. Karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõpeb 18. märtsil 2021.

Kohtumäärus on vaidlustatav 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles