Valvearst sõnelusest: «Pean tunnistama, et allusin provokatsioonile» (17)

Greete Palgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakorralise meditsiini osakond.
Erakorralise meditsiini osakond. Foto: Margus Ansu

Ööl vastu vastu 6. juunit pöördus Soomes elav, kuid Otepää kandis suvitav Lauri Steinbach Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda (EMO), et saada kiiret ravi varbale, mille ta oli mõni tund varem ära löönud. Mehe sõnul sai ta aga abi asemel valvearst Hardi Kaljurannalt sõimata, mida kajastas ka EMO koridoris Steinbachi sõbra poolt filmitud videoklipp. Kui seni polnud patsiendi solvamises süüdistatud Kaljurand avalikkusele kättesaadav, siis äsja saatis ta toimetusele juhtunu kohta kirjaliku seletuse. Avaldame selle muutmata kujul.

Dr Hardi Kaljurand selgitab:

«Tunnen kahetsust, et olukord patsiendiga SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumakabinetis 06.06.18 varahommikul eskaleerus pressis kajastatud tasemeni. Vabandan enda ja tööandja nimel hääle tõstmise ning sobimatu keelekasutuse pärast.

Juhiksin siiski ka tähelepanu asjaolule, et pressis ei ole tänaseni (07.06.18) kajastust leidnud see, mis toimus enne konflikti puhkemist ning kinnitan, et mina ei ole patsiendiga arutanud tema ravikindlustuse küsimust.

Patsiendilt sai kabinetti jõudes võetud anamnees (haigelt küsitlemisel saadud andmed, mis hõlbustavad diagnoosi panemist – toim) nii juhtunu kui sellele järgnenud koduse ravi kohta. Toimus objektiivne läbivaatus, millele järgnevalt soovitasin patsiendil röntgenülesvõtet mitte teha, kuna uuring ravi ei muuda ning on patsiendile ekspositsioon kiirgusele ilma sellest saadava kasuta. Jätsin talle valikuvõimaluse röntgenülesvõte soovi korral siiski teha, kaasates teda kõige tänapäevasema lähenemise kohaselt raviprotsessi. Edasiselt selgitasin patsiendile vigastuse ravi, mis on sama nii kõnealuse varba põrutuse kui murru korral, milleks on tõepoolest varvaste kokku sidumine teibi või plaastritega, asetades nende vahele vatti või haavatampooni vältimaks haudumuse teket.

Pakkusin varianti, et saame soovi korral teha esimese sidumise kohe, et selgitatut illustreerida ning vajadusel antud juhiseid täiendada. Edaspidiseks raviks oleks patsient pidanud apteegist ise sidumisvahendid soetama. Konflikt tekkis ning sündmused eskaleerusid tänu asjaolule, et patsient tõlgendas kaasaegset konservatiivset ravi ravita jätmisena ning ei soostunud seega edasises arutelus ning raviprotsessis osalema, asudes personali provotseerima ning lõpuks ka ähvardama. Pean tunnistama, et allusin provokatsioonile ning oleksin pidanud professionaalses mõttes olema võimeline sellises olukorras rahu säilitama.

Patsiendi ja temaga kaasas olnud meesterahva poolt esitatud ähvarduste kohta olen esitanud avalduse Eesti Politseile ning asjaolusid uuritakse.»

Kommentaarid (17)
Copy
Tagasi üles