Marja tänava silla arhitektuurivõistluse võitja on selgunud (3)

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kuvatõmmis

Marja tänava silla ideevõistluse võidutöö, kavandi «Õhtukaar» autor on Andres Lember.

Teise koha sai ideekavand märgusõnaga «Vitruvius» (Arhitektibüroo Toomas Rank OÜ) ja kolmanda koha «Marta» (OÜ Maanteed). Kaks ergutuspreemiat pälvisid tööd «Langskip» (OÜ AB Standup) ja «Sõida tasa üle silla» (OÜ Molumba). 

Täna avalikustati Sparki demokeskuses Marja tänava kergliiklussilla rajamiseks korraldatud arhitektuurivõistluse võidutöö, milleks osutus ideekavand märgusõnaga "Õhtukaar". Võiduidee autor on Andres Lember (OÜ Male Maja). Silla projekteerimine ja ehitus algab vastavalt eelarve võimalustele.

Esikohatöö pälvis 8000-eurose preemia, teise koha töö 5000 eurot ja kolmas 3000 eurot. Lisaks jagati välja kaks 2000-eurost ergutuspreemiat.

Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim arhitektuurne ja insenertehniline lahendus Marja tänava kergliiklussillale, mis ühendab Supilinna Ujula-Kvissentali asumiga. Võistlusala asub Emajõe ääres Supilinna südames ja vasakkaldal sõudebaasi kõrval, Marja ja Lubja tänava sihis.

Linnaarhitekt Tõnis Arjuse sõnul on võidutöö põhjalikult läbi lahendatud tervik, kus ühest küljest on loodud minimalistliku ilmega ülepääs, teisest küljest tagatud jäik ja vastupidav konstruktsioon, mis võimalikult vähe segab nii jõeliiklust kui kallasraja kasutust. 

Aasta algul välja kuulutatud arhitektuurivõistlusega soovis linn leida parimat arhitektuurset ja insenertehnilist lahendust kergliiklussillale, mis suundub Supilinna Marja tänava sihilt üle jõe asuvale Lubja tänavale ühendades Supilinna Ujula-Kvissentali asumiga. 

Ideevõistlusele saabus 18 kavandit. Žürii arvestas hindamisel tulevase silla konstruktsiooni ja materjali valikut, lahenduse arhitektuurset sobivust ja eeldatavat ehitusmaksumust, samuti majanduslikult otstarbeka hooldamise võimalust.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles