/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
Valka linna plaan korraldada eestlastele jaanituli on üksnes osa laiemast trendist teha oma alkoostud Lätist. Kõik mäletavad kindlasti aktsiooni 24. veebruaril, vabariigi 100. sünnipäeval, mil sõideti organiseeritud korras Lätti näitamaks protesti meie valitsuse alkopoliitika vastu.
Hiljaaegu osalesin kõrgetasemelise Soome delegatsiooni lõunal ja muu hulgas küsiti minu käest Läti kohta. Ei hakanud valetama, ütlesin, et Lätti sõidetakse umbes samal põhjusel, nagu kunagi soomlased tulid Eestisse, ehk odava alkoholi järele. Kuid – ja see on oluline ka Valka jaanitule taustal – lisasin, et paljudki eestlased on avastanud Lätis ka palju muud kui alkopoe. Nagu soomlased on jõudnud laeva tax-free ja sadama alkopoest kaugemale Eestisse.
Ei saaks aga ka öelda, et eestlased ei teadnud Lätist varem midagi. Käidi Jurmala veepargis, Riia loomaaias ja mujalgi. Kuid nüüd on meie valitsuse nuripidine alkopoliitika pannud eestlasi veelgi rohkem Lätis käima. Nii on minu paljud tuttavad käinud Siguldas, aga ka Kuramaa lossides.
Eelmisel suvel sõitsin ise pere ja sõpradega Poola. Muidugi tegime peatusi ka Lätis ja Leedus. Põhireegel paistab olevat, et niipea kui ületada Eesti lõunapiir, muutuvad kõik asjad odavamaks. Lisaks alkoholile bensiin, toit, majutus jne. Kindlasti on sellest reeglist erandeid, aga meie neid erandeid ei kohanud. Eesti elatustase võib olla veidi kõrgem Läti ja Leedu omast, ent kaugel maas Soome omast. Ometi me maksame mitme asja eest sama palju kui Soomes.
Mõnistest on näiteks väga lihtne käia Apes alkoholi ostmas, ent paratamatult suurenevad ka kontaktid inimeste vahel. Võibolla tekib lisatöökohti.
Võibolla toob valitsuse alkopoliitika lisaks paljudele läbi mõtlemata asjadele kaasa midagi positiivset: selle, et meie lõunapiiril moodustub mingi senisest tihedam kultuuri- ja majandusruum. Piirikontrolli ju ei ole. Mõnistest on näiteks väga lihtne käia Apes alkoholi ostmas, ent paratamatult suurenevad ka kontaktid inimeste vahel. Võibolla tekib lisatöökohti. Võibolla suureneb ka läti keele oskus. Võibolla kõike seda ei juhtu, aga kaugele mõtlemast ei keela ju keegi.
Läti odav alkohol on mõjutanud ka mõtlemist. Seda mitte üksnes lõunaeestlastel. Sõber käis ühel üritusel Pärnus, aga siis sai aru, et ta on vaid 70 kilomeetri kaugusel Iklast. Ja võttiski paar kasti Läti poest kaasa, et Tallinnas kasuga maha müüa. Põhja-Eestist käivad Lätis eraldi kullerid, kellele saab esitada tellimusi. Iseküsimus on muidugi, kuidas see kõik käib kokku valitsuse plaaniga edendada rahva tervislikke eluviise.
Järgmisel aastal peaksid Eesti-Läti suhted veelgi tihenema, sest ees seisab tähtis tähtpäev: nimelt möödub sada aastat Võnnu lahingust. Ja – neile, kel kohe meelde ei tule – see päev on jaanilaupäev. Niisiis, mõelge ise – algul tore ühisparaad ja pärast seda jämm hiigeljaanitulel. Koos ohtra alkoholiga mõistagi... Praegune Valka jaanituli oleks siin nagu teatav peaproov.