Puugi- ja kassihammustuste peale kulub kiirabil palju kallist aega. Abi on kutsutud isegi lumega kaetud kivikujule (1)

Kelly Olesk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirabi teeb Eestis igal aastal üle saja tuhande asjatu väljasõidu, muu hulgas tuleb meedikutel käia kodudes ka inimestel puuke välja tõmbamas. Tartu ülikooli kliinikumi EMO juht Kuido Nõmm tegi järjekordse puugiväljakutse pärast sotsiaalmeediasse postituse ja lisas kuvatõmmise niisugusest väljakutsest.
Kiirabi teeb Eestis igal aastal üle saja tuhande asjatu väljasõidu, muu hulgas tuleb meedikutel käia kodudes ka inimestel puuke välja tõmbamas. Tartu ülikooli kliinikumi EMO juht Kuido Nõmm tegi järjekordse puugiväljakutse pärast sotsiaalmeediasse postituse ja lisas kuvatõmmise niisugusest väljakutsest. Foto: Kuvatõmmis

Palavik 37, kurguvalu, naine ei suuda neljandal korrusel korterisse pääseda, eelmisel ööl kass sõrme juurest hammustanud, jalg punetab, inimene võttis normaalses koguses unerohtu ja nüüd magab – saadetud kiirabi. Need on vaid mõned põhjused, mille pärast on pidanud kiirabi appi sõitma.

«Puuki ei saadud korralikult välja, 15 aastat tagasi on olnud trauma ja nüüd jalg valutab,» jätkas Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmm loetelu. See võiks olla veelgi pikem, sest kiirabitöötajate sõnul on pooled väljakutsed selliste hädade pärast, millega inimene saaks ise hakkama või mille tõttu peaks ta minema perearsti juurde.

«Kiirabi teeb aastas ligi 300 000 väljasõitu ja neist pooled ehk 150 000 on asjatud. Jevgeni Ossinovski (eelmine tervise- ja tööminister – toim) sõnul maksab üks väljakutse kümme eurot ehk aastas läheb 1,5 miljonit eurot tuulde,» märkis Nõmm.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles