Peipsi järvistul lõppes piirirežiimi ala tähistamine

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toodrite paigaldamist alustati mullu.
Toodrite paigaldamist alustati mullu. Foto: Jürgen Puistaja

Sel nädalal veeskati piiriveekogul viimased kollased toodrid, millega jõudis lõpule piirirežiimi ala tähistamine Peipsi järvistul.

«Piirirežiimi ala tähistasime eesmärgiga muuta see veekogudel liikujatele nähtavaks ning ennetada režiimialale sattumist ja ebaseaduslikke piiriületusi. Ühtlasi on märkide paigaldamise järel navigatsiooniperioodil Peipsi järvistul olijail võimalus visuaalselt kontrollida oma asukohta piirijoone suhtes,» selgitas Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits.

Jalmar Ernits.
Jalmar Ernits. Foto: Jürgen Puistaja

Peipsi järvistul lasti 126 kilomeetri ulatuses vette üle saja toodri. Peipsi järve piirirežiimi alal ankurdati need 200 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest ning Pihkva ja Lämmijärvel ja Narva veehoidlal 50 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest.

«Nädalavahetus toob Peipsile rohkelt nii kalastushuvilisi kui puhkajaid. Loodame, et paigaldatud veemärgid on inimestele heaks orientiiriks, et ekslikke piiriületusi vältida,» ütles Ernits. Ta märkis, et suurem osa kontrolljoone ebaseaduslikest ületustest leiab aset hooletuse tõttu. «Järvel käib üksjagu kaugemalt tulnud kalastushuvilisi, kes ei märka tähistusi või teevad valearvestuse kontrolljoone kulgemisest. Mõni peab toodreid ekslikult võrguliinideks ning mõni selgitab piiriületust kehvade ilmaoludega,» kirjeldas ta.

Piirivalvurid panevad veekogul liiklejatele südamele, et tooder iseenesest ebaseaduslikku piiriületust ei välista. «Jälgige valvsalt veemärke, arvestage ilmaoludega ning ohutu paadisõidu põhitõdedega,» soovitas kordoni juht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles