Kahtlemata on päästetöötajaamet auväärt. Paljud meist ei kujutaks igapäevast elu ilma päästetöötajateta ettegi, sest just nemad tõttavad kriitilises olukorras appi: liiklusõnnetuse korral, teinekord on valmis inimelude nimel tulle sööstma. Neid inimesi rahvas kahtlemata hindab väga ning austab, kuid paraku on just päästjad olnud aastaid alarahastatud. On tulemas muutus, sest eelarvestrateegia näeb järgmise nelja aasta jooksul ette lisarahastust ka päästjatele.
Päästjate madal palk on olnud aastaid probleem. Seetõttu pole üllatus, et päästjad on pere ülalpidamiseks pidanud tihti tegema lisatööd: kes töötama kiirabiauto juhina, kes ehitusel või mõnel muul ametikohal.
See laialt levinud praktika tähendab, et tööl tuleb olla suurem osa päevast, mille tõttu kannatab perekond. Ent sellel ametikohal võib pikemas perspektiivis hakata mõjuma üleväsimus ja pidev stress ning ohustama nii päästetöötaja enda kui potentsiaalselt ka teiste inimeste elusid.
Aastate jooksul on päästjate töötingimusi järjest enam parandatud: panustatud uutesse autodesse ning turvalisusse, mis suurendavad küll töö kiirust ja tõhusust, kuid kahjuks ei muuda see peamist probleemi päästeametis.
Päästetöötajate amet on aasta-aastalt populaarsust kaotamas ning huvi selle väärika ameti vastu on leige. See on viinud selleni, et tihti kukuvad päästeameti korraldatud konkursid uute töötajate leidmiseks läbi. Järjest vähem on huvilisi ning üks põhjusi on seni olnud just päästjate madal palk, mis võrreldes teiste riigi makstavate töötasudega ei kannata kriitikat. Seda muserdavam on asjaolu, et meie päästjate palk jääb alla isegi naaberriikide Läti ja Leedu kolleegide omale, kuigi elatustase on meil kõrgem.
Otsus päästjate palka tõsta on seega märgiline.
Riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel otsustati, et siseturvalisuse valdkonna palkadeks lisandub üle 20 miljoni euro, millest päästetöötajate palgatõusuks on mõeldud ligi kaheksa miljonit eurot.
Viimastel aastatel on palgatõusust osa saanud küll õpetajad, kultuuritöötajad ja ka politseinikud, kelle töö on olemuselt päästjate omaga mõneti sarnane.
Praegu teenivad hinnatud elupäästjad keskmiselt 885-eurost kuupalka. Loodetavasti aitab ameti populaarsust kasvatada teadmine, et päästjate palk tõuseb järgmisel aastal ligi viiendiku, mis viib pääst- jate keskmise palga 1000 euroni.
Hüppeline palgatõus on küll murranguline, kuid mulle on oluline, et see raha jõuaks tõeliste elupäästjate kätte, mitte ei jagataks seda kabinetis istuvate ametnike vahel.
Valitsuse otsus näitab, et päästjate mured on valitsusse jõudnud ning olukorra parandamiseks korraldati ka vajalik palgatõus.
Mõistagi peab seadma pikemaajalisi eesmärke ning üks neist on see, et päästja keskmine palk kasvaks vähemalt Eesti keskmiseni.
Leian, et meie päästjatele on tegu uue algusega ning loodetavasti tasub see aastatepikkune ootamine lõpuks ära. Need inimesed riskivad iga päev just teiste inimeste heaolu pärast ning seetõttu peame neile pakkuma ka väärilist palka. Sealjuures on tähtis, et suureneks noorte inimeste tahe ning motivatsioon tulla päästjaks, sest tegu on Eesti inimeste turvalisuse küsimusega.