Esimese kuu jooksul ehk aprillis andis geeniproovi 10 654 inimest, 36 344 inimest on geenidoonorluse veebilehel digitaalselt allkirjastanud nõusoleku proovi andmiseks.
Esimese kuuga andis geenipoovi ligi 11 000 inimest
2. mai 2018, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti geenivaramu kommunikatsioonijuhi Annely Alliku sõnul on geeniproovide kogumine alanud sujuvalt. «Esimestel päevadel tekkis siin-seal vereandmisel järjekordi, kuid nüüd on kõikides verevõtukohtades võimalik oma geeniproov ära anda minimaalse ooteajaga. Verevõtukohtade töö on korraldatud ladusalt ja enamasti ei tule üldse oodata,» ütles Allik. «Tuletame nüüd kõigile nõusoleku veebis juba allkirjastanud inimestele meelde, et geenidoonoriks saamiseks tuleb ka reaalselt vereproov anda ja nüüd on selleks õige aeg.»
Geeniproovi saab anda suuremates haiglates ja tervisekeskustes ning Synlabi laborites üle Eesti, täpse ja pidevalt täieneva nimekirja verevõtukohtadest koos lahtiolekuaegadega leiab veebilehelt www.geenidoonor.ee. Geeniproovi andmiseks ei pea enamasti varem registreeruma, tuleb lihtsalt verevõtukoha avamise ajal kohale minna. Kogu protseduur võtab aega mõne minuti.
Geeniprooviks võetakse inimeselt veenist ühe katsutiga 6 ml verd. Oluline on, et geenidoonor on enne allkirjastanud nõusolekuvormi, mida saab teha samuti veebikeskkonnas www.geenidoonor.ee.
Geenidoonoriks võivad saada Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem liitunud geenivaramuga ja kellel on Eesti isikukood.
Vabariigi valitsus otsustas möödunud aasta lõpul anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis ning eraldas 2018. aastaks 5 miljonit eurot Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu, tervise arengu instituudi ja sotsiaalministeeriumi ühisele geeniprojektile. Projekt viiakse ellu inimgeeniuuringute seaduse alusel. Projekti eesmärk on sel aastal koguda kuni 100 000 inimese geeniproovid ja koostada nende põhjal individuaalsed geenikaardid geeniandmete edaspidiseks sidumiseks terviseinfosüsteemiga.
Möödunud nädalal kinnitatud riigieelarvestrateegia leppis valitsus kokku, et personaalmeditsiini arendamiseks, sh teadustööks, geeniandmete toomiseks terviseinfosüsteemi, arstidele mõeldud otsustustoe väljatöötamiseks ja arstide koolitamiseks eraldatakse järgmise nelja aasta jooksul 20 miljonit eurot.