/nginx/o/2018/04/16/7789769t1h5a21.jpg)
Reedest pühapäeva õhtuni pidid Lõuna-Eesti päästjad kustutama 50 kulutulekahju. Ära põles üle 65 hektari kulupõlde ning metsaalust ja põlengute kustutamiseks kulus kokku üle 32 töötunni. Esines olukordi, kus kõik päästeressursid olid hõivatud ja päästjad pidid töötama võimete piiril.
Ligi pooled ehk 24 kulutulekahju süttis lõkkepõletajate tõttu, kes süütasid lõkked tuulise ilmaga või jätsid lõkked järelevalveta põlema. Ülejäänud kulutulekahjud süttisid kuritahtlikust hooletusest lahtise tulega – ära visatud kustumata suitsukonist, tikust või tahtlikust süütamisest.
Päästeamet ohutuskultuuri eestvedajana tunneb muret elanike kevadise tuleohutust eirava käitumise pärast, mille tõttu hävib ja saastub meie ühine elukeskkond ning kustutustööd kulub palju meie ühist raha.
Tuletame veelkord meelde, et vähegi tugevama tuulega (üle 5,4 meetri sekundis) lõket teha ei tohi. Lõke tuleb piirata mittesüttiva pinnasega, hoida käepärast esmased kustutusvahendid ning lõket valvata, sest ainult nii saab tagada, et tuli loodusesse või hoonetele ei levi.
Tartumaal oli kõige suurem põleng 13. aprillil kella poole viie ajal õhtul, kui Nõo vallas Meeri külas süttis hooletu lõkkepõletaja tõttu kõrrepõld. Tuule toel levis tulekahju 30 hektarile. Päästjad kustutasid tulekahju.
14. aprillil kella nelja ajal pärastlõunal süttis Peipsiääre vallas Välgi külas hooletust lõkkepõletamisest 9,4 hektarit kuluheinamaad, metsaalust kulu ja männinoorendikku. Päästjatel kulus põlengu kustutamiseks peaaegu kaks tundi.
Samal päeval kella poole viie ajal süttis Kambja vallas Sulu külas hooletust lõkkepõletamisest hektar kulu, mida päästjad kustutasid ligi tund aega.
Samuti laupäeval veerand kuue ajal süttis hooletust lõkkepõletamisest Tartu linna territooriumil Rõhu külas 300 ruutmeetrit kulu ja euroaluste hunnik, mille päästjad kustutasid.