Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijatel tööd jätkub

Fotol Lääne-Eesti pommirühma leiud.

FOTO: Mailis Ollino / Pärnu Postimees

Viimastest suurtest lahingutest Eesti pinnal on möödas juba üle 70 aasta, kuid nendest pärit lõhkekehi peidab maapõu siiani suurtes kogustes. Kuigi igal aastal leitakse ja hävitatakse Eestis tuhandeid lõhkekehasid, ei paista demineerijate tööl lõppu tulevat.

«Kõige muret tekitavam on see, et lõhekehad muutuvad maa sees iga päevaga aina plahvatusohtlikumaks,» ütles demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja  Indrek Tõnson

Läinud aastal tuli Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijatele 305 väljakutset, neist 228 olid seotud vana sõjaaegse lahingumoonaga. Kõige rohkem tuleb lõhkekehi välja kaeve-, põllu- ja metsatöödel ning ka vanade taluhoonete remontimisel.

«Hea meel on Lõuna-Eesti elanikke kiita, sest nad oskavad ohtlikke esemeid ära tunda ning annavad igast leiust enamasti kohe teada. Julgustame samas vaimus jätkama,» kiitis ta.

«Pea meeles! Mida rohkem on lõhkekeha roostes, seda ohtlikum see tegelikult on,» õpetas Tõnson. Seepärast on vähegi kahtlase eseme leidmisel väga tähtis, et sellest teatatakse kohe hädaabinumbril 112.

«Kevadel, väljakutsete kõrgperioodil, peab olenemata sellest, et demineerijad on 24/7 valves, varuma rohkem kannatust, sest alati ei pruugi demineerijad leiukohale jõuda väljakutsega samal päeval,» rääkis ta. Tõnson pani kõigile eestlastele südamele, et plahvatusohtlikku leidu ei tohi ise puudutada ega kuhugi viia.

Peale hädaabikõne laekumist häirekeskusesse võtab demineerimismeeskonna juht leidjaga vajadusel ise ühendust, täpsustab olukorda ja annab juhiseid edasiseks tegevuseks.

2017. aastal oli lahingumoona kahjutuks tegemiseks kõige rohkem väljakutseid Tartumaale, kuhu aasta lõpuks kogunes 79 väljakutset. Valgamaale oli 56, Võrumaale 50, Jõgevamaale 23, Põlvamaale 10 ja Viljandimaale 7 väljakutset. Kokku hävitati 2017. aastal Lõuna-Eestis 1514 lõhkekeha ja üle 11836 padruni. «Väljakutsete tihedus on ühelt poolt seotud varasemate ägedate lahingupiirkondadega ja teisalt elanike hulga ning põllu-, metsa või ehitustööde intensiivsusega,» põhjendas Tõnson.

2017. aasta sündmused tõestavad, et sageli üks leitud pomm ilma teiseta ei jää.

7. aprillil teatati Jõgevamaalt Tabivere vallast, et metsast leiti üks mürsk. Ala kontrollides tuli lisaks välja 44 mürsku.

3. mail teatati Võrumaalt Haanja vallast, et metsast leiti 5 mürsku. Sündmuskohalt leiti kokku 19 mürsku, 3 käsigranaati ja 1 miinipildujamiin. 

30. mail said demineerijad teate, et Valgamaal Helme vallas on inimesed metsas jalutades leidnud kahtlase eseme. Sündmuskohale jõudes tuvastati, et tegemist oli 82 mm miinipildujamiiniga. Lähiümbruse läbiotsimise käigus leiti aga kokku 48 miini ja 1 lennukipomm.

19. märtsil tuli teade Tartumaalt Kambja vallast, et metsast oli leitud sütikute kast. Kohapeal selgus, et tegemist oli käsigranaadi sütikutega. Ala kontrollimisel leiti lisaks 20 käsigranaati.

13. septembril tuli Valgamaalt Hummuli vallast teade, et metsast on leitud umbes 20 miinipildujamiini. Ala kontrollimisel leiti kokku 23 miinipildujamiini ja 1 mürsk.

31. detsember said demineerijad teate, et Võru vallas on ehitustööde käigus leitud umbes 15 lõhkekeha. Kohapeal ala kontrollides leiti kokku 23 mürsku.

    Loe ka neid

    Tagasi üles