Rõngulased kõrvutasid tulevikuvisioone

Rõngu kodukandipäeval korraldatud ümarlaud. Foto: www.ymarlaud.eu

Nädalavahetusel kodukandipäevi ning visioonikonverentsi pidanud rõngulased leidsid, et omavalitsuse käekäigu pärast muretsejad võiksid ka oma maksud vallakassasse tuua.

Konverentsist jäi kõlama, et Rõngu on maru koht, märkis Anu Laas, kes oli ürituse üks korraldajatest. See väljend tuli Mati Hindi üliõpilastelt, kes olid kunagi Rõngus keelepraktikal.

Rõngu kihelkond on nii rikka ajaloo- ja kultuuripärandiga paikkond, et seda lihtsalt peab elanikele ja külalistele tutvustama, leiti kokkusaamisel. Seda saab teha erinevates vormides, jutustades lugusid, nimetades asutusi, ettevõtteid ja ettevõtmisi tuntud või legendaarsete rõngulaste järgi. Rõngu kultuurikalendri koostamise vajadust rõhutas Tõnis Blank.

Leiti ka, et rahvas peab vaatama tulevikku ning igaüks oma võimete ja võimaluste piires peaks aitama luua elukeskkonda, kus elavad õnnelikud inimesed. Rõngu vallas peaks olema turvaline elada. Kättesaadavad peavad olema sotsiaalteenused ning et valla valitsemine oleks inimkeskne ja usaldusväärne.

Rõngust pärit Jaan Tamm rõhutas, et esmalt peab tegelema sellega, et inimesed, kes Rõngus täna elavad, jääksid Rõngu elama. Kui vald on atraktiivne elamispaik praegustele rõngulastele, siis on ta seda ka uutele asukatele.

Viljar Peep rääkis Kohila valla näitel, kuidas elanike arv on kasvanud käsikäes sotsiaalse taristu teadliku arendamisega, ning et elanike vajadustest lähtuv eelarvestamine on suurendanud elanike arvu ja kogukonnatunnet.

Kuulajatel oli oma seisukohtade esitamise aeg piiratud, kuid konverents järkub omal moel Rõngu arengut käsitleva veebilehe www.ymarlaud.eu foorumis. Seal on üheks levinud ettepanekuks see, et valla tulubaasi saaks suurendada valla palgal olevate inimeste tulumaksu abil. Palju raha rändab praegu naaberomavalitsustesse.

Kodukandi tunnuslause vajadusele viitas oma kõnes Agu Sisask Seesama «Rõngu on maru» võiks kandideerida valla tunnuslauseks, leidsid kokkutulnud.