/nginx/o/2018/04/06/7756735t1h5db4.jpg)
Lindude elu elavnemisel pärast külma aega on valminud teabelise sisu ja massi poolest – 2,3 kg – kaalukas «Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus», mille on üllitanud Eesti ornitoloogiaühing. Esimene lind koos oma levikuandmetega on raamatus põldvutt ja viimane on põhjatsiitsitaja. Esitlus on 7. aprillil Dorpati konverentsikeskuses.
Eessõnasse on koostajad Jaanus Elts, Andrus Kuus ja Eerik Leibak kirja pannud, et tegemist on viimase veerandsajandi kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga, mis põhineb aastail 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena.
Välitööde korraldamist on rahaga toetanud keskkonnainvesteeringute keskus ning raamatu väljaandmiseks on raha panustanud 128 annetajat. Linnuatlase liigitekste on aidanud koostada kümned ornitoloogid ja linnuvaatlejad.
Eesti esimene linnuatlas ilmus aastal 1993 ja selles oli 256 lehekülge. Praeguses on lehekülgi 557, millel on kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta meil ja maailmas ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis.
Atlas kajastab enam kui 660 kaardil iga liigi levikumustreid uue (2003–2009) ja vana (1976–1982) atlase koostamise ajal ning nende kahe võrdlust. Iga liigikirjelduse juurest leiab ülevaatlikud nn fenoribad linnu kohaloleku, rände, munapesade ja pesapoegade aja kohta. Lisaks leidub linnuatlases mitmeid asjakohaseid artikleid.
Raamatu esitlus on 7. aprillil kell 15 Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2) Petersoni-nimelises ruumis. Ühisrahastusplatvormil Hooandja oma panuse atlase valmimisse andnud isikud on saanud selle järel käia Tartus Baeri majas (Veski 4) tegutsevas ornitoloogiaühingus juba 28. märtsist.