Pühapäeval ootab kaua magajaid ees urvaokstega vitsutamine

Pajuurvad ehk -tibud. Foto: Marko Saar/ Sakala

Pühapäeval on rahvakalendris urbepäev. Kõige levinum komme sellel päeval on urbadega kaetud pajuokstega, aga ka kase või mõne teise puu okstega kerge vitsutamine ehk urbimine. Vanarahva teada tõi see tervist, edu ja õnne.

Setudel ja Kagu-Eesti alal laiemalt kiiguti sel päeval laual ehk tsõõtati. Laud asetati kiikumiseks aiale või kännule. Selle kombega tervitati kevadet ja elujõu naasmist. Kiikumise juurde lauldi tsõõtamislaule.

Mõnevõrra oli urbepäev seotud kapsakasvuga - keriti suuri lõngakerasid suuremate kapsapeade tagamiseks. Keelatud oli kapsa söömine ja juuste kammimine. Esimene oli parema kapsakasvu tagamiseks, kuid teine oli keelatud mure tõttu, et muidu kasvavad täid pajuurva suuruseks.

Selle päeva eritoiduks oli vanasti urvapuder ehk kruubipuder, millesse olid lihatükid sisse lõigutud.

Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta on kirjas, et varahommikul äratati magajad pajutibudega lüües üles ja sooviti neile tervist või hüüti sealjuures näiteks: "Virgaks, viksiks!".

Koju toodud pajuoksi oli tavaks hoida vaasis lihavõttepühade lõpuni. Koju toodi peale pajuokste aga ka lepa-, kase-, sarapuu- ja muid urbi. Mõnel pool on pajuurbi viidud ka haudadele.

Eesti rahvakalendri veebiväljaandes on kirjas, et urbepäeva peetakse pühapäeval enne lihavõtteid ja see märgib ühtlasi lihavõttepühade-eelse nn suure nädala algust. Kuna urbepäeva traditsioonides on kõige olulisemal kohal pajuurvad, tuntaksegi seda Lõuna-Eestis, aga ka mujal urbepäeva (urvapäeva, urvepüha, urvsipüha) nime all. Kirikukalendris on seesama päev palmipuudepüha. Kiriklikult märgib see päev Kristuse teekonda Jeruusalemma, mil rahvas tervitas tema saabumist palmiokstega.

Urbimine või vitstega löömine on toimunud hea tervise, aga ka üldse hea käekäigu, sigivuse, viljakuse ja õnne taotlusega. Löödavatelt nõuti muna, mis nädal hiljem ülestõusmispühade ehk lihavõttepühade aegu tuli urbijale kätte anda. Mõnel pool ütles urvaliste pajuokstega udjaja magajaile: "Urvad sulle, munad mulle!"

Urbade kojutoomise traditsiooni on aidanud läbi aegade edasi püsida palmipuudepüha kiriklik tähistamine palmiokste piduliku pühitsemisega. Kirikus pühitsetud pajuokstele on Setu alal ja naaberkihelkondadeski omistatud tugevamat maagilist mõju. Pühitsetud urbade kojutoomine ning asetamine rukkiorasesse või üldse põllule pidi siin tagama põlluviljakuse ja saagiõnne, kariloomade löömine karja esmakordsel väljalaskmisel pidi andma neile sigivust, kaitsma neid kõige halva eest.